meelevalla

TsiiTsiiTsitaat

2012-01-28T18:12:00.003+02:00

Sain hiljuti aru, miks inimesed armastavad elulooraamatuid, kui ise lugesin Hvostovi Sillamäe passiooni. Et kui ongi enda eakaaslane, siis sellesse teksti neeldumine on väga mõnus, eriti kui tegu on nii hirnumaajavalt naljaka ja eneseiroonilise tekstiga. Ajastu tõetruu portree lõhnade ja maitseteni välja. Kleeplindiga parandatud kilekotikäepidemed. ehhee
Vahepeal on kodu leidnud oranzh puuvaip, mis Lodzi vaibatriennaalil käis. Praegu mul avalikku ekspositsiooniruumi pole, Loovala vatud ateljee otsib veel kohta. Sai siis sõprust rahvaülikooliga kasutatud ja hetkeks nende ruumi kasutatud, aga ega see vist nii ei saa jääda, vast kevade jooksul tekib uus koht ka.
Eile olin Viljandi hindamistel. Igasuguseid mõtteid tekkis. Esiteks oli mul raske harjuda sellega, et, erinevalt Tartu kõrgemast kunstikoolist, kus hindamistel suur osa tagasisidest on avalik, tudengite ees sündiv ja hinnete arutamine suletud uste taga, on Viljandis kombeks hoiduda arutelust tudengite ees. Ma paaril korral ei saanud küll pidama ja paiskasin välja, mis tundus. Aga mõni mõte ei saanud veel väljaütlemisküpseks. Liisi-Ly etnoglämm traksid inspireeritud David Bowiest oli minuarust kõige ägedam. Etnot esindas materjal: nööbikolooniad, on ju jumalast rahvakunstipärane kasutada seda materjali, mis käepärast. Ilme tikitud kingad kõige TOOTEM, tal oli enamvähem kõik eksponeeritu juba omanikugi leidnud. Karoliina tööstusvildist läpakatasku - askeetliku veetluse preemia. Mõned lahedad mõtlejad ja ütlejad, kelle esinemist elamusahnelt kikivarvul ootasin, valmistasid küll pettumuse. Anneli uljad vaimukad hundijutud taandusid ohututeks lambukesteks: pitsiline randmekate, no kenake ja hambutu! Triinu energiarohke trots leidis väljundi sallitorudena, milles personaalsust põld küll ollagi. Peitupugemine. Maarja, kes on sõnamängur selle parimas tähenduses, ei leidnud oma siivsatele kraekestele sellist visuaali, mis oleks viktoriaanlikku piigalikkust kuidagi ägedamas võtmes presenteerinud. Aga seevastu, oli tal rahvusliku mängu aines tehtud mäng, kus nuppudeks väiksed realistlikud tõugud. See torge koitanud esteetiliste väärtushinnangute ja etnostampide pihta oli minuarust elus.

Animated dreams

2011-11-20T21:09:00.003+02:00

Käisime multifilme vaatamas Pöffi animated dreams. Mõni üksik tore, aga üldiselt olid valdavalt hirmsad ja ängistavad. Aga eks vahel peab vaatama, et teada, mis liiki kujundeid-käekirju kasutatakse.
Pärast istusime raamatupoe kohvikus ja arutasime, et kas peaks Kosmose kino ära ostma. Mina pakkusin, et seal võiks siis nonstop näidata mäkenna kulda (oli selline vestern minu lapsepõlves) ja ütlesin, et mingi film oli ka hõbedaga. "Hõbevalge. Lennart Meri" pakkus Marilyn. Siis me naersime seda teemahüpet. Ilmselt see n arvu eri autorite multikate vaatamine lühikese ajaga soodustab assotsiatsiooniuperpalle. eelsoodumus muidugi ka.
Minu viimase aja kõige naljakam uni oli, kui vestlesin unes oma soome sõbra Magnusega, kelle käest küsisin, et kas tal on kaks last või juba rohkem. Magnus ütles häbelikult, meil on juba 30 last. Ja järgmises kaadris ta esitles oma peret: Magnus ja Pipsa olid muutunud partideks ja 30 väikest sulepalli ujusid nende järel. Normaalne uni.

Vintarsia

2011-11-14T19:07:00.003+02:00

Sain vaiba valmis näitusele Küllus. Võrus. Varsti. Küllus on vanaaegne mõiste. Seostub terminiga VINTAGE. (vindiga ajastu :) Ja intarsia seostub minu puuvaipadega. ja siis on seal veel ühe vanaisa triibuline särk, merel käinud päriselt, ei mitte mängult. Ja vana soome ratas Tunturi. Miksisn kokku vaibapildid ja fotosid ratta-ja muidu rännakutelt, et Emily Loizeau lugu oleks piltidega kaetud. kuigi sellised lood saavad nii ehk naa piltidega kaetud. Prantsuse keelt ma kahjuks ei oska. Rattarännakud

Muhk peas.

2011-11-06T10:56:00.003+02:00

Oeh, eks on ju lubatud olla väsinud "rahvuslikust elemendist käsitöötootes." Miks seda eelmise sajandi kujundiloogikat või üle-eelmise sajandi rahvarõivast nii üleekspluateeritakse. tootjad muidugi, tehku, suveniiriturg neelab kõik. Supermarketites on põlled-padjad-kummikud. Nüüd on aeg, et koolid, kus tuleb uus kunstnike põlvkond leiaks midagi värsket, mis oleks oma ja ehtne, aga mitte nii räigelt ühte väravasse. Arvan, et see võib mingi hetk tulla. olen täitsa kikivarvul seda oodates.
Andsin Viljandi kult.aki tudengitele ülesande luua "muhu tikandi tõrjemaagiline vahend" Nad leidsid, et see oleks vajalik küll: peita see kuhugi osakonda ja siis väheneb nõiaväel see muhureenamine. Muhklikest toodetest villand.

Okasroosike ja Konn-sjuumer

2011-11-01T07:00:00.001+02:00

Tegime võruketega seda "käsitöö plussid-miinused" ajukat. Miinuseid sai muidugi rohkem.

Ostjate madal ostujõud. Tehes kaobajataju. Vahendaja suured juurdehindlused. Ei ela ära. Raske eristuda. Kõikoskavad käsitööd. Käsitöö pole justkui tõsine töö. Käsitööd ei hinnata. Tarvikudkallid. Negatiivse kriitika võimalus. Vinguviiulid turul rikuvad tuju. Ilmmõjutab müüki. Turustuskanaleid pole. Ideid kopeeritakse. Mõni käsitööpood on kole, korda ei ole. Muutumatu.Moega ja sisustustrendidega haakuvaid tooteid vähe. Massiline. Rahvamunder –rahvarõivaid tehakse paari allika järgi. Vanemate inimeste ajaviide.Konkureerib masinal toodetuga. Ohtlikud riistad. Sellepeale naer. Merle: „Võtke Okasroosike, läks käsi värtna külge ja oligi valmis – sadaaastat und “ Mõte läks kujundiuurimise teele. Äkki oleme käsitöölistenaOksroosikesed, kes oma hobinikerdamise sajaaastasest unest võikunstniku-disaineri müüritornivarjus õilmitsemises vajaksimekuningapoega-(tarbijapoeg - konnsjuumer-son - öhhhöhhhööö) kes meid ärkvele, no mitte ainult et suudleks.

Kino

2011-10-16T19:55:00.002+03:00

Käisime Idiooti vaatamas Sõpruses. algus oli vägaväga võimas -kirikupinkides istuvad inimesed ja rongi hääl vaheldumisi. meeldiv vaimuponnistuse aimdus tuli....Tasapisi siis rullus lahti, aga kui hakkasid plastikust mannekeenid, siis tekkis mul tunne, et kas ideed said otsa ja ma väsisin ära? Näitlejad on muidugi väga head, aga kuidagi jäi nali peale ja tegelikult ei kiindunud ma ühtegi tegelasse niimoodi, et oleks eksistentsiaalset vägevust kogenud.
Kodus vaatasin raamatust, kas tõesti kingiti vürst Mõshkinile siil. jah, nii see oli.

Kõrvits ja kantsel

2011-10-09T18:28:00.002+03:00

Head lõikustänupüha! Hommikul oli Jaani kantsliservale paigutatud kõrvits. Ma mõtlen, et kui selline lahe kompositsioon on altaril, nagu tavaks, siis on normaalne, aga kui kantslist vaatab mind Toomas Pauli kõrvalt isand Kõrvits, siis tekib humoorikas olukord. Võibolla olen sel aastal eriti kõrvitsataimedel lasknud oma elust läbi põimuda: teleka peal kasvamis alustanud taimedest need, mis jõudsid Vääna J-sse, andsid kolm kobedat vilja, aga need taimed, mis mul Muugal kasvavad õitsevad ennastunustavalt (eilse seisuga). Kirjakoht oli see tuntud (siin 1686 aasta keeles) kuidas "lilled ei tee tööd ega ketra". Tekstiiliinimesena jään kuulama.

27.

Kajege Lillikuid / kuitao ne kaswawa. Nemmä ei teh Töhd / nem̃ä ei ketträ kah mitte: Ent minna ütle teile / Salomon ei olle kah kigen omman Auwustussen nidade olnu ehhitetu / kui ütz neistsam̃ust.

Toomas Paulil oli kiusatus lasta kogudusel käsi püsti ajada, et kes on vilja korjanud, aga ta ütles, et see ei sobi. Ühes Eestimaa kirikus muidugi see oleks täitsa veider, gospeliksminev. Kui FBs on laikimine ja sheerimine, siis nüüd tuleks öelda vaadake neid (midaiganes) nad ei laigi ega sheeri, aga on ometi osaduses. Oma ajutises hetkelises kuulumises kuuhugi kooslusse täiuslikult ilusad.

Kolm päeva Kaunases

2011-09-29T23:33:00.000+03:00

http://www.kadipuu.eu/kaunasjanaitus.html

Mis silma jäi.

Käbifilm

2011-09-29T22:25:00.001+03:00

http://vimeo.com/29661321

Ja selle filmi heliks miksis Marilyn rähni toksimist. Singer-rähn...

Eesti tekstiilikunst Kaunases

2011-09-29T22:16:00.004+03:00

Veinika ja Monika tabatuna Kaunases leivaperformance'is. Monika kureeritud eesti tekstiilikunsti näitust saad külastada näiteks nii

http://vimeo.com/29790338

Suleke

2011-09-20T20:54:00.002+03:00

Tallinna raekoja taga on tilluke fotomuuseum, kus on Ly Lestbergi näitus vanas vangide jalutushoovis. Oi see on tore hoov! sinine taevas oli pühapäeval laeks. Kõikidele kivide vahel kasvavatele taimekestele oli Ly lisanud ladinakeelse ja eestikeelse nime ja paikkonna, kust taim pärit on. Omamoodi lohutus klaustrofoobidele lugeda kaugete maailmade nimesid siin vanglas. Siis oli seal veel tore kriipstrükk seintel ja üks pruun tuvi ja üksik suleke. Aknaorvas tantsis noormees ekraanil painavate mõtete-või-sääskedepeletustantsu, see oli ka lahe ja lummav. Neli kangale trükitud fotot jäid minu jaoks suletuks, nagu oleks hirm hakanud, et äkki pole päris näitus muidu.
Mitu ehtekunstinäitust: Iidas, Kunstihoone galeriis, Linnagaleriis ja siis veel see punase katusega tuletornike seal kumu kõrval ja silt "palun ärge seiske tule ees". Elamuslik. Aga mõned tööd olid lausa eelmisest sajandist, eiteamiks. Laurentsiuse vanad maalid näiteks.

Rattasall

2011-09-14T05:22:00.000+03:00

Eile viisin siis Allikamajja uued tooted. Vaatan, et olin faili nimeks pannud rattasall, nii ongi. Heegeldab.blogspot. com on üks meelevalla sõber, tervitan teda siinkohal heegeldusega. Kõik seitse salli on sündinud bussis, nüüd ju kolmel päeval nädalas linnadevaheline rändõpetaja. Näis siis, kuidas läheb.
13. september premeeriti mu hommikust ujumist täisvikerkaarega. kui veest välja ronisin, hakkas jäme soe vihm. Ei tea, kaua see soe merevesi veel kestab? Ülle ei pea vastama, temal vist tähistab merevee soojust jää puudumine.

Tulevik

2011-08-22T13:25:00.002+03:00

Käisime vatamas Tulevikku. Päris hea nukrameelne film. Peakõneleja on näiteks üks haige käpaga kass, kes pärast oma surma ütleb: aga ma polnud veel OOTAMIST LÕPETANUD. Veel on seal mees, kes ütleb ühele peategelasele (kes muuhulgas oskab AEGA peatada) kui see tõrgub osalemast aktsioonis Stop global warming: "mõtle, sa saad käia puid müütamas kõikides LA majades, kuni ookeanini välja." Veel on seal üks ülitore hääletu tegelane kollane särk, kes roomab kangelannat koju tooma. Või häälekas kuu, kes ütleb, et tal oleks tõusu ja mõõnaga abi vaja.
Või siis kui noormees oma puumüügiretkedel kohtab vanameest (kes võibolla on tema ise 60 aasta pärast), kes halvab teda oma jutukusega ja müüb talle omakorda vana fööni, öeldes: "ära vajuta Start nuppu, enne kui oled otsustanud, kas tahad kuuma või külma õhku" Taustal on peategelaste otsus olla 30 päeva internetita.
Tegelastest mulle ei meeldinud ainult peakangelanna... aga selgus, et oligi filmi autor.

Killustik

2011-08-21T12:53:00.004+03:00

Sel suvel olen ujunud 21 korda, alusatsin 1. augustil ja nüüd olen Pikakaritanud iga hommik. Täna hommikul oli rand nii suvine, et kohe. Pikakaris olin muidugi ratturina. Aga paar tundi tagasi tabas Hondat ristmikul väljasuremine. Nüüd on ta tänu abivalmis Rasmusele veetud juba parandaja juurde. Appi, kui õudne on slepis sõita, kogu kere krambis! Aga, nagu R tähendas, on raske leida sobivamat aega auto katkiminekuks: pühapäeva ennelõuna. Kui koju jõudsin, oli Bossel omapoolselt pakkuda väike äksident nelja purunenud taldriku näol, mis oli juhtunud nõudepesemise käigus. Kuna paar päeva tagasi olin ise lõhkunud presskannu... kas ei viita see sellele, et peaksin oma kraanikausiümbruse uuesti disainima? Või mis selline olmepisiõnnetuste jada siis tähendab? Mis te arvate?

Ratastroof

2011-08-16T20:36:00.002+03:00

Loovalal on näitus, mida kõik kergliiklusesõbrad võiksid vaatama tulla.
Selline asi on stroof: kr. k. strophe, pöörlemine salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks.

Ja kes Rotermanni kvartali valgesse pliiatsikarpmajja ei satu 16.aug-10.sept.2011, saab siit aimu, millega tegu.
http://www.kadipuu.eu/ratastroof/ratasrtoof.html

Katla aed

2011-08-07T14:20:00.003+03:00

Kuna Heiki E Meeri töötab Katla aias, siis tuli mõte, et Kaunasesse minevaid käbivaipu saaks seal pildistada. Täitsa äge stuudio.

Rullid

2011-08-03T12:59:00.001+03:00

Helsingis sellised niidirullid.

Viljad

2011-08-02T09:09:00.004+03:00

Hommik Pikakaris, küll külmaveeline, aga päikeseline. Eilse uudisena, et esimesed tomatid on punastama hakanud. Ja nagu te teate, on need nüüd sellised majaseinaäärsed, juuripidi potis olevad taimed, kes on pikkuses visanud juba majaräästani ja üle sellegi. Esimesed õunakoogid on tehtud, täna tuleb teine. Paprikatest veel ei tea, viljad on küll suured, aga teod on lehed nii ära perforeerinud... Kõrvitsad laotavad ennast üle krundi, õiteilu on, aga viljalubadust ei paista.
Käisime möödunud nädalal korra Helsingis, disainimuuseumis Kaj Franck 100. Neil on ka seal osadele poodidele ja galeriidele antud aknakleeps. Kes Helsingisse läheb, hankige endale see Design District Helsinki kaart, targem on see internetist välja printida. Kohapeal oli seda päris harvades kohtades. Hommikul saime sellist vihma, et kõik lirtsus, aga päratslõuna oli mõnus. Sai murul külitada ja valgehallitusjuustu süüa.
Kaunase projektiga tegelen, mul on viis suurt puugipatja valmis. No täna on valmis. Ja spoonijoonistused on ka edenenud. Septembrist lähen tagasi Loovalla.

Suvised kohad

2011-07-22T07:33:00.005+03:00

Paljassaare tornmajakese rõdul on merevaatega pink ja lahe ruuduline põrand. Mitme tüseda linnupojakesega pääsupesa on majas sees. Õige koht suvehommikul jalgu puhata.

Aliide tegi Loovala inimestele väljasõiduistungi veel ehitusjärgus Tammiku kunstikeskuses. See on seal Tuhala kaevu kandis üks kunagine karjamõis, kuhu sisse on sobitatud ilus uus roostes raudmaja. Maja tagant näeb selline välja: võlvitud keldrites on Aliide juba kino näidanud. Meie piknik oli maja esiküljel ja avaras peasaalis vaatasime, mida kellelgi projektiideedest näidata on. Üks linavästrik käis ka toas kõndimas.

Eile käisime Siiri ühe-vaiba-näituse avamisel Hopis – mulle meeldis – ja pärast istusime Harju tänava kohvikus - kus muistsel ajal oli jäätisekohvik. Muide, seal on väga kena. Samal ajal kui raekoja plats on tuugalt turiste täis istud seal varjulisel terrassil ja naudid taevast.

Tantsujoonis

2011-07-05T07:39:00.003+03:00

Vaatasin natuke aega tantsupidu telekast. Mõtlesin, et mis see küll on. Rahvarõivastes võimlemispidu. Tundsin põgusalt süümepiinu, et mul selle üritusega sidet ei tekkinud. Võibolla see trots ka, kui reporterid näugusid, et kõigile eestlastele peab see hirmus tähtis asi olema. Rahvatants on minuarust midagi, mis ei peaks olema ainult esinemise asi. Ja need suurvormid...organiseeritud masside liikumised on midagi, mida oskaks seostada hitleri saksamaaa, põhja-korea ja nõukogude liiduga, miks see nüüd nii spetsiaalselt EESTI peaks olema. Ja nagu teame, oli näiteks laulupidude algus Eestimaal seee, et tahtsime saksa moodi olla. Järelkuulasin saadet Räägivad - Fjuk ja Jüssi arutasid selle üle.
Mulle meeldis vaadata inimeste nägusid, ei tea kas koolivend Ivar Murel oli operaatorina. Kunagi me rääkisime temaga. Ma arvasin, et mõtle kui hirmus võib kaameramehel olla, kui otsesaade viib pilgu lauljale, kellel näiteks sõnad pole peas. Aga tema arvas, et see on elu ja seda kui mõni haigutab, ei pane ka pahaks. See oli tore. Hea meel, et pidu läks korda kuuldavasti. Kaugemalt lastel oli kindlasti äge.
Lauluväljakul pidi olema üks betoonist vorm heliredeli väljajoonistamiseks, seda tahaks kuulama minna.
Laulupeo päeval ootasin muruniidukiparandajat Muugal, kus naabrite eesti-vene pere üüratas venekeelset raadiojaama. Vahel mulle meeldib see ka, selline daatsha-elu. Ehitasime Bossega ühe tomatikasti. Mul nimelt kasvasid kaks tomatitaime väikestes plastämbrites ja neil olid lehed tunduvalt heledamad kui neil, kes suuremas anumas räästa poole sirutavad. Tomatitel on viljad küljes (tõeliselt geniaalne aeg suuremasse anumasse kolida) ja osadel paprikatel ka.
Ta siis tuli lõpuks, niiduk nägi välja nagu uus.
Telje peal on spoonvaip, kus on rootsi vurrvispel. Ostsime selle vanakraamipoest. Meil on Marilyniga keerlevate osadega aparaatide projekt. M joonistas, siis mina keerasin selle värviga tuksi, siis M jälle parandas ja nüüd ma kudusin vaibaks. Selline tore koostöö vorm. Sõna "vurrvispel" meenutab raamatut Vanaema ja kaheksa last metsas.

Veenuse juus.

2011-06-18T10:10:00.004+03:00

Mihhail Šiškini Veenuse juus on väga hea raamat. Lugesin seda niimoodi, et kui lõpule jõudsin, siis hakkasin jälle otsast. Ja lugesin jälle lõpuni. No haige olin ka, see andis aja. Lahtisest aknast tulvas öölaulja kõrkja-roolinnu mitmekesine partii. Veenuse juus oli samasugune raamat nagu selle linnu laul. Mitu paralleelselt kulgevat teemat, eri ajastud ootamatult sisse kummardumas. Dramaatilised saatused, verd ja räppa ja ilu, hingematvalt ilusat keelt. "Kas sa oled aru saanud, kes loobib sulle ülevalt valgeid pliiatseid" Üks minategelane elab majas, kus teised elanikud on üksikud vanainimesed. naabrimutt pillub aeg-ajalt midagi alla. Leena Krohnil on ka üks jutt, kus ülevaltnaabri juurest kostab rasket mürinat öösiti, nagu veaks kleenuke vanamutt kappe ühest seinast teise. Seal oli järeldus, et inimene lohistab nii elatud elu. Veenuse juustes on palju koledalt lõppenud elusid, aga ka võimalust igase hetke naasta ka neisse, kus oled olnud hingemaTVALT ÕNNELIK. siin läks vahepeal caps lock sisse, ei hakanud parandama. Mis see TVALT tahab siin olla, ei tea. TaeVaLikulT TaVAtuLT TuttaVALT.

Pimeda aeg

2011-06-16T20:29:00.003+03:00

Tartus kaismistel. Katre sai A kirjaliku töö kiitusega. Teistmoodi helkurvestid OWL oli tema teema. Arvan, et praegusel hetkel on ta üks paremini ohutusrõivaste standardites orienteeruv inimene Eestis. Ta leidis seaduses lause " Halva nähtavuse korral või pimeda ajal...." Pimeda aeg kõlab apokalüptiliselt nagu Kurjuse Aeg. Kanapimeda ajal. Tekstiilikatel läks üldse hästi A-d ja B-d.
Praegu vaatasin inglise aiasaadet, selgub, et suvikõrvitsa seemned oleks pidanud panema mulda püsti, ma panin küll lapiti. M lubas nüüdseks tema aias kasvavatele s-kõrvitsatele seda mitte öelda.
Tomateid proovin kasvatada suurtes pottides seina ääres, juba järgmisel päeval oli viinapuuväät pannud õitsvale tomatile käe õlale. Mõtlesime, kuidas ta tomatit kõnetaks. Kas seltsimehelikult: kes sina oled? Või madalal magusal rinnahäälel: Tere kaunis tundmatu, kas käite tihti siin?

Linnu- ja paprikatornid

2011-06-07T05:44:00.005+03:00

Eile varahommikul sõitsime ratastega Paljassaarde, Trm on rääkinud sellest, ja kunagi, kui see just oli sõjaväe käest tagasi saadud, olen seal kuskil küll käinud ka. Näiteks isetekkelisi prügilaid koristamas. Aga ega ma midagi ära ei tundnud nüüd. Ilus ja põnev oli kõik see ja rattasõiduks sobiv. Vägev, et Tallinnas on midagi sellist. Mäletan, et mingi jube idee oli kellelgi ehitada lindudele kunstsaar ja see ala kõik ära kinnisvarastada.
Paprikatele ehitasin ümmarguse kiletorni, lähen homme kontrollima, kuidas see kolimine paprikatsirkusesse neil läks. Aknalaua peal kasvamisest on tegelastel meeletu kasvuvahe, mõned on neli korda kõrgemad, ja õiepungadega, kui teised. Viinamarjatomatid istutasin suurtesse pottidesse ja jätsin praegu verandale. Nad õitsevad. Suvedaaliad on küll kellegi, ilmselt teorahva poolt puhtalt nahka pistetud, nii tundub. Ju on maitsvad. Peaks ise ka proovima.

Joonistamine ja musterdamine

2011-06-01T18:53:00.003+03:00

Lapsepõlves meeldis mulle vaadata filme, kus joonistati. Nüüd on mul enda joonistustegevusest selline film tänu Marilynile ja e-kursusele OrnaMentaalne.
Esmaspäeval oli Käsitööga tööle lõpuseminar. tegin meie Võrukate tegemistest sellise seeria, Mooste fototurismi keskuses tehtud piltidest on osa Merle Värvi käekiri, mõni pilt on Marika Sepalt. Aitäh, head inimesed!

Idüll

2011-05-22T19:05:00.002+03:00

Täna Muugal joonistasin e-kursuse tarvis igasugu aias leiduvat. Kevad, kohv, Fiskars-oksakäärid, ahhh, mõnus! Päeva dokumenteeris Marilyn. Ma arvan, et ta seisis kaadriotsinguil ühe tooli peal, mis on küll jumala katkine, aga kuna ta seda ei teadnud, siis ta alla ei kukkunud.

Puuhobune

2011-05-21T22:28:00.004+03:00

Esimene muruniitmine, slaalom meelespeapuhmade vahel ja mõni muu lillekoloonia ka säilis, liigilise mitmekesisuse huvides on kena mõni tulikapuhmas antoonovka all. Sõnajalad on hullunud, pidin jõhkrutsema. Istutasin õue kolm kõrvitsataime, kui ma õhtul käisin neid vaatamas oli üks tigu juba andunult ja himuralt end vastu kõrvitsa sulnist lehekest surunud, tal jooksis suu vett, märg nire oli järel. Sõber soovitas panna tigudele õlut, nad pidid olema õlle järele hullud, et siis surevad alkoholimürgitusse. Praegu katsetan kõrvitsa kaitsmist plastpurgiga.
Eile oli viimane Võruskäik sel kevadel. Oi, kui lahe kamp läheb laiali! Pidasime Helve sünnipäeva tema aias. Minu lahkumine võrust oli märgilise tähendusega - istusin nimelt hoopis Antsla bussi peale, paar tundi veel lisaks Lõuna-Eesti maastikke ja muhedaid bussijuhte. Lisan siia ka ühe tootepildi: Lolita punane hobune, stilistina toimis Mervi, kes ütles: See on Puuhobune.

Töine tupslunn

2011-05-11T15:10:00.003+03:00

Nagu oleks sess. Töötasin öösel. Magama läksin 5.15 et tõusta 6.15, et jõuda tartu bussile. Bussis muidugi magasin-ngu-kott hästi, aga kuidagi sellise unenäoga, nagu pidanuks suhtlema mamsliga, kes oli Kristuse risti all. Pool und püüdsin meenutada kunstiajalugu ja Uut Testamenti, et aru saada, kes see tegelane seal oli. No mitte Maarja. Ikka selline mamsel, lokid peas. Kui silmad lahti tegin, oli juba Näituse peatus. Oh mis tore leiutis on kõrvatropindus!
Paprikad kasvavad. Kui ütlesin M-le, et ühel taimekesel on juba kuus lehte, siis ta küsis: Ja ta jõuab need kõik läbi lugeda?
Tudengid rõõmustavad lahedate trükikangakavanditega.
Kunstikooli lõputööde trükist teen, sellest see öötöö. Praegu lugesin nimetuse 'tupslunn'. Vaene lind, teda kindlasti mõnitatakse selle nime pärast...

M joonistab K koob

2011-05-07T12:15:00.003+03:00

Jalgratas
Marilyn filmis, kuidas ta mu spoonijoonistuse tellimust täitis. Ta ei ole muide vasakukäeline, pilt on peegeldatud. Ja tagumises osas näete, kui kiirelt sünnib sellest joonistusest vaip. (ärge kellelegi öelge.)

Joonistamine

2011-05-05T12:34:00.002+03:00

joonistab
Tony Orrico joonistab. appi, kus ajab isu peale! Joonistamine on ülimalt füüsiline tegevus, sellepärast seda kunsti õppides ongi trenn tähtis.
MP võiks siia saata filmilingi, kus ta jalgratast joonistab, see on ütlemata äge.
Vaadake tema kahe tantsiva lapsega filmi
Mind kummitab see juba tükk aega.

Pikeerimine

2011-05-04T13:28:00.002+03:00

Et kõikide nende kujundus-küljendustöödega toime saada, mis mind praegu on tabanud - 600 lk ja 528 lk ja 600+ lehekülge, tuleb ikka leida mõni hingepragu. Näiteks kõlbab selleks tärkavate paprikataimede lasteaed aknalaual. PIKEERIN neid ümber. Ma arvasin varem, et see on ainult lennundustermin. nüüd on mul pooleks lõigatud piima- ja mahlapakkidesse istutatud tegelased, keda ma käin meelitamas ja poputamas ja tõstan öösel akna pealt toa poole, et ei oleks külm. Seevastu juba külmkapis rohetama löönud küüslaugud viskavad mulla toel kasvada nagu hullud.
Mõttes on siis mingi hetk ehitada Muugale tilluke kasvuhoone. Aga pean hoidma jalad laua all ja nina arvutis vähemalt nädala või kaks veel. Lühikeses jalas ootab poolik uus leiutis. Kiusatusi on oikuipalju. Kevad on ikka tore, mis sest et külm.
Eile käisin lastevanemate hoolekogu koosolekul. Millal küll vabanen (ja kas) sellest kõhedusest, mis on vanasse koolimajja sisenedes. Ikka jälle kergendus kui õue saab. Ei tea, kas kõigil on nii. Direktor rääkis naljakalt, kuidas pallid muudkui lendavad naabermaja akendesse. Ja et tuleb võtta turvamees valvama palliplatsi koolivälisel ajal. Sest järjekorras nr 22. rikutud tabaluku juures sai neil isu otsa.

Ei me ette tea

2011-04-30T21:42:00.003+03:00

Mu võrukad eksponeerivad Võrumaa muuseumis 8 maini näitust Ei me ette tea. Heitke pilk peale. Ise oleme muidugi suures vaimustuses. http://www.kadipuu.eu/KT2/eimeettetea.html
Siin on jupp Helve tööst. Eeelarvamustevaba dekoratiivtekstiil.

Tehnopolis

2011-03-20T08:25:00.003+02:00

Teate, ma olein eile ühel ägedal üritusel - team-up Tehnopolis. LoovEesti lehelt leidsin lingi ja registreerusin. Muide küsiti vanust... ma mõtlesin et ega vast vanamutte ei taheta. aga ma polnudki kõige vanem. Ühesõnaga: võtsin oma reguleeritavate piivahedega soa kaenlasse ja mõned värskelt Laserstuudios väänatud jupid ka ja esitasin 3 minuti jooksul ideed. Otsisin meeskonda insenerinimesi ja metallitööd tundvaid inimesi. Oi, huvi oli täitsa suur. Lõpuks jäi soale truuks neli meest Hendrik, Alar, Künter, Siim. Esitasin probleemi ja Hendrik võttis juhtimise enda peale. Ajakava. Tund aega mõtlesid kõik omaette, siis oli arutelu. Mul oli jumala hea meel, et osa mõtetest oli ka minu peast läbi käinud ja oskasin neid kommenteerida. Alar oli ka mõistuse hääl, tema vaiksed terased kommentaarid hoidsid insenerlendu õiges suunas. Siis joonistas Hendrik asja 3d-ks ja Siim lisas renderduse ja liikumise, Künter arvutas valmistamise hindu. Aeg absoluutselt LENDAS. Kell seitse õhtul oli esitlus saime hädavaevalt valmis. Siis zhürii toimetas ja me saime 3 parima hulka. Äge! Esikoha ja 500 euri sai tuulemõõdik surfaritele. Aga soa kohta öeldi, et see oli kõige leiutuslikum asi. Ja muidugi arvan ma, et minu peaauhinnaks olid need tunnid noorte lahedate inseneridega ja nende meiliaadressid. Täiuslikust leiutuspäevast puudus Ahti, kes jäi haigeks. Oh, me oleks telje kõik uueks leiutanud.

Näitused

2011-03-06T08:07:00.003+02:00

Ometi märts! Isegi jäämäed maja ees tunduvad õhemaks kuluvat. Tegelen leiutamisega. Saksa tekstiilikunstnik on rootsi erialaajakirjast näinud mu suga ja soovis endalegi. Aga tahtis 160cm laiust 80 asemel. Tänu koostööle Jaaniga on mul nüüd nii ilus suur tugeva raamiga suga, et tõsiselt kahju on seda ära saata!
Käisime eile näitustel. Tarbekunstimuuseumis oli keraamikute näitus, kus mul hakkas peaaegu et halb. Teate neid lühikesi julmursalme, kus lapsuke astub metsas miinile ja nüüd on ta silmad mändidel, või oktoobrilastest sõidab üle tramm ja jäävad kondid ja tähekesed. Võibolla niimoodi tekstidena mõjuvad need ühtemoodi, aga "3d illustreerituna" on see mulje hirmutav. On ju tänapäevalgi neid sõjauudiseid, kus lapsed tükkideks lendavad. Ei aja naerma. Kersti Laanmaa töös oli pühalikkust ja nimelist surma - mullapinnal valged kuulid, nimedega. Selle tööga suutsid kontakteeruda. Aga muu mattus ilkumisse ja räiguste illustreerimisse. Ja siis Ragulka otsa. Kaaslane küsis: kas see näitus on mõeldud naljana? Kontrast mõne reaalsest probleemist kõneleva töö (Tuuli Reinsoo buliimia-teemaline teos) ja relva-teemaliste vaimutsemiste vahel oli liiga ehmatav. Ja Ülle Saatmäe hukust kõnelevaid kände oli ainult üks. Ootasin tervet raiesmikku. Su 12-kuu-kännuseerias aastanäitusel oli mõõdet. Ja imelikke mööblipoelaudu kujunduses liiga palju. Urmas Puhkani ja Ingrid Alliku installatsioon laste aretatud mängurelvadest oli küll väga hea. Ja seal oli ka mu lemmiktöö kus puurelvas oli kasutatud riivi. Selles oli niisugust leiutajamõtet, millest ma saan aru. Et mis tarbekunst võib olla: liigutav elamisekogemuse ja hakkamasaamise vaim kõnetamas sind mingi argise eseme leiuka muutmise kaudu.
Pikal tänaval on projektiruum Märtz, kus on Tanel Veenre ehted. Seal meeldis mulle materjalikirjeldus "kosmiline tolm" ja "ükssarviku jalg" ja "kaks tundmatut kivi". Ehted olid eksponeerimiskastides liiga suured, või kastid olid väiksed. Kohati jäi tunne et suurest kosmilise träna paakunud briketihunnikust on Tanel lahti murdnud suvalisi tükke. Ja kui kasutatakse puust õngekorgimaterjali... kas see on et ehe peab püüdma. mida või keda püüdma. Nagu teada olen inimene, kes on ehete suhtes kanapime. Broilerkurt. Aga Veenre on loomult luuletaja, sellepärast mind tema asjad huvitavad ikka.
Siis veel minigraafika näitus, kus Inese töö Kollast lund ei tohi süüa, oli sula rõõm. Ja meeldivalt ilusana tajusin Kuremaa töid. Hopis oli tore see, et valvuritädi meiega rääkis ja Hobusepeas see, et ilmselt esitles parajasti üks noor autor oma töid vanavanematele. Võibolla oleksin minagi vajanud nendel näitustel, et autorid vajadusel välja kargaksid oma töid kaitsma.
Lähen nüüd valima.

Solvunud mets ja lendav peenar

2011-02-19T09:59:00.005+02:00

Võru Piret rääkis loo. Kõnnivad sõbrannaga metsas, Piret küsinud: kas sul on selle kodumetsaga ka mingi eriline side? Ei, vastanud sõbranna, mul ei ole selle metsaga mingit sidet, siin käib nii palju inimesi. Seepeale oli kostnud äkki imelik tümakas. Piret: "nagu keegi oleks maa all ukse kinni löönud."
Lugesin bussis lõpuks "Varjuteatri" läbi. Mind tabas jälle kord selline seisund, mille nimi võiks olla "keelekümblus", kahjuks on sellel sõnal muu tähendus. Aga kuidas siis kirjeldada seda olekut, kui loetud tekst häälestab sind ümbrust tajuma läbi sõnade ja kujundite voo, mis kuuluvad selgelt maastiku juurde. et pildil on kohe sõnad kaasas ja kui märkad argises tuhat korda nähtud asjas midagi, mis kappadi-kappadi ratsutab tähenduse seljas. Et pildid joonistavad ennast selgeks. Kui ma Võrus muuseumitänavale hakkasin keerama, siis nägin, et ühel madalal majal olid jäätunud vihmaveerennis üksikud kunstlilled nagu pikk kohatu peenar talvepäikeses.
Pikakaris külmetasid luiged oma viimset lumega ühtesaamist. Laps ja naine uisutasid merejääl, mees õngitses, luiged ootasid Suurt Vastuvõttu.

Multikad

2011-02-16T07:30:00.002+02:00

Käisime kinos Priit Pärna filmidel. Ahjualune 80ndatest ja Elu ilma gabriela ferrita ja Tuukrid vihmas. Kõige häirivalt kummastavam oli Gabriela. seal on näiteks korduv kujund - inimesele sajab peale punane lärakas, ta vaatab üles, kurg lendab üle. Mõtled, et "kurel on päevad" ja siis ühel hetkel läbistab see kurg mõrvarlikult ühe heas toonuses tervisespordimeesinimese, kes parajasti karjub ruuporisse Life is NICE. või midagi taolist. Siis on seal magamiskotist välja roniv mees, kes oleks nagu sõjaväelaiguline, aga siis ta klopib endalt kamoflaazhi maha nagu tolmu. Teises kohas pritsib auto maastiku sõjaväelaiguliseks. Siis on seal üks ilus kujund ka, mulle meeldis: tegelane turnib maja välisseinal ja keegi hea näitab talle päikeselaiku suunates seina peal kohti, kust tuge saab. Ega ma sellest filmist vist midagi aru küll ei saanud, aga näe, ikka mõte liigub sinna tagasi. Kinos oli ilgelt külm, Pärn vastas tund aega vaatajate küsimustele. Korralik kultuurikatsumus, rääkis küll huvitavalt. Näiteks ütles, et prantsuse ja saksa turule gabrielaga kindlasti ei saaks, sest lapsed peavad olema multikas head, aga seal on üks lapsolend, kes alguses tundub, et on puudega ja pärast "lihtsalt mölakas". Mina mõtlesin, et kas sellest lapsest kasvaks Ahjualuse Eduard või Viktor või kas on vahet. Mind vist häiris see, et ainult isa tegeles lapsega ja ma ei saanud aru kas peategelane naine on ema või pole. Muidugi on seal filmis veel hulgaliselt väljatorgatud silmi, äralõigatud sõrmi ja ripprindasid.

Sünnipäevatervitus

2011-02-12T21:48:00.002+02:00

Trm'o sünnipäev on täna. Talvine tervitus suvelootusega - Mikul talvituv liblikolend.

Ahtile õnne!

2011-02-10T07:44:00.002+02:00

Geniaalne puutööinimene ja leiutaja Ahti sai ettevõtlustoetust EASist. Palju õnne, Ahti ja tubli, EAS! Siin sulle üks asjakohane pilt.

Ettevõtjana

2011-02-08T14:26:00.003+02:00

Täna käisid Allikamajas külalised Tartust, teine kursus. Pidin rääkima oma tegemistest ettevõtjana. Päris õpetlik oli seda ette valmistada. Hommikul trükkisin ümber tellimustööde hinnakirja. siis avastasin, et olen kirjutanud Hinnad sisalgavad käibemaksu. Si-salgavad. Kas pole hea kild. Nagu mu raamatupidaja Lembit oli rõõmus, et mu käibemaksukohuslus sai täis arvega, mille esitasin mtüle Piiri Peal. Tema leidis, et see on väga täpne. Ehitasin oma jutustuse kadipuu oü-st üles kolmele väärtuslikule paberile, need va kasulikud mudelid. Kõneledes sain aru, et soomusmaterjali valmistamise meetod on olnud kõige edukam majanduslikus mõttes, Veevi ja Villu valmistamine on andnud turueelise mu oma toodete kiirema valmimise osas ja reguleeritavate piiahedega suga on andnud naljakaid auhindu, ja ühele proffkudujale turueelise toodete väljanägemise osas. Ja kõik on tekitanud muidugi sidemeid. Näis nüüd, kas vähenenud üürikulu kuidagi võimaldab ka jõuda mingi parema kasuminumbrini sel aastal. Aga, külaliste vastuvõtmisest. Läksin kohe ja ostsin presskannu. Päris nõme, et polnud võimalik kohvi pakkuda oma saepuruses ateljees.

Maailmad

2011-02-08T05:23:00.003+02:00

Härra Ble tehti ettepanek osaleda maailma loomises. No nii kuidagi see kõlas. et on keegi norra inimene, kes ehitab midagi kuhu siis kutsutud saavad lisada oma joonistuse tegelasest ja kirjelduse - vanas inglise keeles, muide, päris äge. See on lore, mitte jutustus, ütles B. Tema arvutiga on ühendatud joonistustahvel, ma ise pole saanudki seda proovida. Eks mul ole hea meel sellest loovusepuhangust. Minu klassijuhataja annab nüüd Bossele inglise keelt - Briti ühiskondlik süsteem. Esimestel tundidel olid nad käinud Kuninga kõnet vaatamas.
Sõber põrkas eile tagasi, kui ma ütlesin, et mulle meeldib film Parfüüm. Ta küsis "Aga need jõhkrad mõrvad, kas sa ikka märkasid neid." Siis ma kuidagi püüdsin seletada, mismoodi ma seda filmi olen vaadanud, et see on ohvriAndidest ja äge kuidas filmi vahenditega on lõhna ja haisu edasi antud ja et see on kujundlik nagu muinasjutt. Tema oli seda teistmoodi näinud. Ma siis ei aretanud teemat edasi... Aga omas mõttes arutlen siin, kuidas ma pühapäeviti teenistusel seda altarimaali ristilööduga näen, et kas ma näen seda Tiina Puhkani antependiumina - läbini kaunis ja liigutav värviline puude hargnemine ristist ja servade sajaroheline - ka mürkroheline - kosk. Ja armulaua maitsete kontrast, seisad järjekorras ja siis - leiva ükskõikne askeetlik ketas kleepumas suulae külge ja veini tummine ehmatav magusus. Et kas ma siis näen, või ma hoopis keeldun nägemast?

Harilik kahe kõne

2011-02-02T21:59:00.003+02:00

Homme avaneb kunstihoone galeriis näitus. Harilik kahe kõne on see töö, millest olen jutustanud http://vimeo.com/19409457 Vaatan seda küll ilma hääleta, sest arvutil on need asjad, mis häält teevad tuksis.
Täna, Tartu rahu aastapäeval, andsin ära Rotermanni võtme ja prügimaja uksekaardi. Sai siis see periood otsa. Lühike jalg 6A teisel korrusel saab siis mind uues stuudios külastada mingi hetk. Täna ehitasime Jaani juhtimisel riiuli ja panime telje kokku. Tuba sai kohe tõhusama ilme. Muide ja parkimine wismari haigla taga on palju odavam, kui võiks arvata. Sealt Pikka jalga vista on käkitegu. Pikka jalga sellepärast, et majal on uksed mõlema jala poole, jalgadevaheline maja.

Suured muutused

2011-01-26T10:09:00.004+02:00

Eile helistas raamatupidaja Lembit ja teatas, et ma olen eelmise aasta lõpuga muutunud käibemaksukohuslaseks. Ta ütles, et pole vaja muretseda (pean ju nüüd mõne kuu arvetelt tagantjärgi käibemaksu ise maksma) ja õnnitles suurte firmade hulka sattumise puhul. Haa! Kadipuu ja suur firma. Nagu ütles omal ajal Miku Leida kui tütar sai riigikokku: "Sirje, Mahtra sooservalt, ja riigikogus! Naerma ajab ka. Aga naer ei tule."
Eile sai veel selliseid tähelepanuväärseid tegusid tehtud nagu: viimane lõim Loovala telgedelt maha kootud. Mul lõpeb see Loovala elu nüüd jaanuari lõpuga ära ja siirdun oma stuudioga Lühikesse jalga Allikamaja käsitöö teisele korrusele, kus käsitööliidul on koolituskeskus. Saan seal rentida ruumikest vaatega Niguliste tornile. Sattuge siis külla sinna. Pikk Jaan on ka kambas. Meie üksuse nimi on Kujur ja Kangur. Kangaspuu Veinika arvas, et on tore nimi.
Oi, aga neid rotermanni ruume ja inimesi (aga mitte üüriarveid) hakkan muidugi igatsema. Loovala õnneks ei kao, vaid osa seltskonda kolib alumisele korrusele väiksemale pinnale. Õnneküpsis läheb Standardi majja. Ja viltija Eve on oma sulnis Piibe talus. Monika on disaini majas kalaturu lähedal ja mürtsutab sellise teljega, et on ikka kuulda. Selle riistaga kooti Põldroosi kavandatud Linnahalli eesriiet. Teine taoline on ARSis. Lahe, et metalli kokkuostu pole viidud. Ketraja Monika koob kodus tellimusi. Eveli käib ja räägib, et läheb Ameerikasse.
Marilynil on valmimas uus armas film Harilik kahe kõne näitusele Harilik. Marilyn kõneleb midagi ja pliiatsijooned lendavad sõnu ja virvendusi tõeks vormima. Mul on seal ka tähelepanuväärne roll. Lugesin (tummfilm on ;) peast Alveri luuletust Kannibal ja joonistasin. No teate seal on sellised read: ma tean, et öösiti saab süüa kuud/ ja mõrkjalt vürtsised on vanad müürid/ ja saaki pillavad kui viljapuud /ka tapetid ja unarul gravüürid. Tundus sobiv tekst kaadrisse, kus näha on ainult mu kõnelev muigvel suu ja joonekortsuline-täpiline kael. Appi, kuidas mind lummab see sõnapaar unarul gravüürid, kui mõnel sõnal on lõhn siis siin küll on.

Küttesüsteem

2011-01-19T10:13:00.003+02:00

Eile vahetati meil küttesüsteemi. Urgitseti radiaatorid välja ja asendati uutega. Huvitav oli see, et kahes toas oli erinev meeskond: eestoas töötasid kiiresti ja korralikult, jäljed likvideeritud, augud kinni. Vaevalt on aru saada, milline aktsioon siit üle käis. Bosse toas aga toimetas miskisugune teine kamp ja seal on jälg ikka nõukogude töölise vääriline.
Eile vaatasin telekat klõpsides intervjuud kodussünnitajaga ja siis parteide rahastamisest kõnelejaid. Ja milline oli siis minu unenägu? Nägin, et sain teada, et sõbranna vanaema on töötanud riigikogus ämmaemandana. Kui ma hommikul sellest talle sms-isin, siis ta vastas: Üldse ei imestaks.

Võrunaer

2011-01-15T13:00:00.003+02:00

Võru grupp naerutas mind eile. Geniaalsed lahendused. Üks ülesanne, kus pidi tegema teki silmaarstile peidetud sõnumiga, kasutades etteantud kirjalehti, päädis Ene poolt sõnumiga: mis sa pime piilud. Lolita arvas, et teki peale sobiks sõnum come back. Koduse tööna oli kavandada t-särk sõnumiga, mida ise oleksid nõus kandma. Monyka versioon oli teha T-särgile parkimiskell ja tekst: esimesed 15 minutit tasuta. Meie hirnumist ei pannud ta miskikski, seletas asjalikult, et siis kui pargid autot, saad särgi seljast võtta ja jätta parkimiskella autosse. Meie: aga autost väljudes üldjuhul ei riietata lahti. Tema: aga helkurvest ju on. Ja Marge: siis võiks ju teha helkurvesti koos parkimiskellaga. Pole paha idee ju?
Ja siis nad tegid ruudupaberile "eesti mustrit" kasutada võis ainult Õ, Ä, Ö, Ü tähti. Inimeste näod olid kirjeldamatus hämmingus. Aga tulemused olid vapustavalt mitmekesised ja lahedad! Millest nähtub jälle üks mu õpetajakreedo: ülesanne võib olla kuitahes totter, andekad õpilased teevad ikka asja.

Keemia

2011-01-13T14:29:00.002+02:00

Jaanil on geniaalne raamat aastast 1935. 3000 retsepti. Näiteks: Õlgkübarate pleekimispulber. Segatakse 160 g baariumoksüüdi, 32 g naatriumbisulfaati ja 8 g booraksit.
Või Õlgede pleekimine. Õled asetatakse kaaliumpermanganaatlahussse ning võetakse välja kui nad on värvunud pruuniks. Asetatakse siis mõneks ajaks 5-10% lisse naatriumtiosulfaatlahusse ja lõpuks lahjendatud soolhappesse. Loputatakse veega ja kuivatatakse.
Huvi algas siis kui Margit rääkis oma diplomitöö projektist, kus kasutas kliistrit, mille komponendiks oli ka äädikas. Mind huvitab, mis see äädikas seal teeb?
Kas teie ei tunne kedagi toredat keemikut, kes jagaks vanade keemiliste ühendite nimesid. Või kes suudaks neid vanu retsepte lugedes seletada, mis teeb mida. Näiteks huvitab mind küll valmistada "Merevahu aseainet" ja "Sarve aseainet". Või näiteks et kunstmee valmistamise õpetus, kus seisab "Segule meelõhna ja maitse andmiseks lisatakse eriti valmistatud meelõhna"

Vihapael

2011-01-12T09:46:00.003+02:00

Tegin trellpuuri abil loovalas kudumispoole. Sepp Heikki tuli kõmistama - tal on selline HÄÄL, mis kostab ilma häbenemata. Ma ütlesin, et tellisin trelli oma 43, ei, 45ks sünnipäevaks, mille peale tema, et "ja töötab ikka veel!" Siis ma ütlesin, et see on temast küllaltki taktitu. Ja me naersime seda natuke aega, tema seda et ta kohe arugi ei saanud. Aga ma taipasin ühtlasi, et kui nii paugust peab oma vanust ütlema, siis juba viskab lünki. Juba ise hästi ei usu, et kassi aasta jälle, neljas.
Olen teist päeva Tartus. Eile sain jutustada paelavabrikus, kust ostsin lahedat türkiisi paela ja musti ka - aretan seda metalluksevaipa. Kui Iris ulatas mulle arve, kus oli 135, hakkasin ajama, et kas siin ikka on kogu koguse peale, ja siis sain aru, et summa on ju öirodes. Panin siis suu, klõpsti kinni. Paelavabriku boss rääkis, kuidas nende prügikasti juures oli keegi käinud sorteerimas ja otsimas vihapaelu, ja siis ta oli kutsunud papi sisse ja andnud talle praagivarudest sellise koguse, et "jätkub 30ks aastaks" Papi olla olnud umbes 80. Aga kuulge, mõtle kui huvitav sõna on vihapael. Ostke vihapaelu ja köitke oma viha kokku... näiteks et ära visata... või hinnata kui suur see viha on... või mis osadest koosneb. selles oleks point! Tiidu tõlgitud raamatus meditatsiooniharjutustest on just sedaliiki suuniseid. kui valutab, siis uuri millest see valu koosneb. Kus on surutis või kihelus või paine ja mis on reaalselt valu ja kuidas ta liigub. Aga vihast võib teha viha ja siis veel äkki kimbu. Kuidas teie vihaga toime tulete?
Veinikaga sain eile jutustada kui ootasime Samelinis mind huvitavaid jääke. Kõik oli küll parasjagu ära visatud ja kui me hoovis prügikonteinerist möödusime, siis Veinika: roni, vaata! siis ma turnisin ka prügikasti serval ja uurisin värki, aga mind huvitavat materjali seal polnud.
Tudeng näitas praegu über huvitavaid töid. Ma ikka üllatun, kui näen, et ka täiesti totrast ülesandest saab täiesti põneva tulemuse.

Kumulum

2010-12-31T00:07:00.003+02:00

Liisamu kirjutas sõna MAGNETUNIVERSUM. Moodustan sellest GNUU EMMA N TERVIS. Ja SUVENI RANGE TUMM. Täna käisime KUMUs ja lumes videokunsti vaatamas. Praegu suudan lummatud olla kahest tööst: sellest, kus naine mustas kleidis hoiab pilgeni piimakaussi ja kuidas tilgad kukuvad kivipõrandale. Ja Kai Kaljo tööst, kus ta erivanuselised näod ütlevad ühte lauset edaspidi ja tagurpidi. Aga need lumeväljade tööd: põhjapoolusel seisja ja jäälõhkuja ees kõndija, need olid igavamad, niigi seda valget ümberringi. Mul on must töö käsil, sõrmed on kogu aeg värvised. Jõulude ajal olime kolm päeva lumevangis põldude vahel, siis polnudki muud teha kui labidaga vehkida. Ja radu ehitada. Ja imetleda seda kõike. Videokunsti vaatamine on ju teadagi ka kannatlikkuseproov. Mõtete kappamisele lasso kaela. Kas mõte on kari või üksik? Kari ikka, sest joostakse karile ka. ja saadakse päästetud.
Vaatan, et selle aasta viimane päev on juba peale hakanud. Või siis jalule, sest pea on äkki seal lõpuotsas, kui korgid lendavad. oi, nüüd läks rappa. Head selle aasta lõppu, kullakesed!

Talv

2010-12-21T06:48:00.002+02:00

Vaatasin Liisamu piparkoogibogi iiliala.blogspot.com. Kust see nimi sul tuli? Kas alguses pidi olema siiliala. Või liiala või liisala. Kas Tjorvenis ja Pootsmanis oli salm Iil juba käis... siis, kui lapsed olid uduvangis. Uudised näitavad lennuväljadel lumevangis konutavaid inimesi. Talv on murdnud minuni haiguse teel. tahaks kogu aeg olla soojas ja teed lürpida.

Kuuse tõlgendused

2010-12-18T13:41:00.004+02:00

Hr B leidis, et piiblis taunitakse kuuse ehtimist. Tõi oma seisukoha kinnituseks Jr 10: 1-5. 3
Kuid rahvaste kombed on tühisus:sest puu on raiutud metsast, see on puusepa kätetöö, kirvega tehtud;⁴ seda ehitakse hõbeda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei kõiguks.
⁵Aga nad jäävad linnupeletiste sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!
Siin meeldis mulle väga see linnupeletis ja kurgipõld. 1739 piiblis pole kahjuks mingit kurgipõldu on: 5. Nemmad on ühhest tükkist kui palmipu, ja ei rägi mitte: neid kantakse ikka; sest nemmad ei woi köndida: ärge kartke nende eest, sest nemmad ei te kahjo, ja head tehha polle ka nende kä.
Jõulukuusk kui linnupeletis. Rasmus helistas ja küsis, kas me tahame jõulu ajal Mikule tulla. Mikul on kuusehekk, peaks meeles pidama, et see tuleks rasvapallidega kaunistada, kui me toas pugime.
Võrus just oli kena vaadata, kuidas puukoristaja rasvapallikobaral toimetas. Õige asi. Kes teil käivad?

Võru piparkoogivormid.

2010-12-18T12:36:00.004+02:00

Eile oli Võru töögrupiga viimane kohtumine sel aastal. Tegime pipargoogivorme. Muidugi. Seal oli küllaltki geniaalseid lahendusi: Helve puzzlepiparkook, näiteks ja Pireti ufoseeria. Ufo, keda võib kaunistada ka selliselt, et tegu on jänesega kleidis. Siis Vesta jõehobupere, Lolita huulevorm. Osa tuli "täiskasvanute piparkooke". Nalja sai muidugi. Vedamine täiega, selle Võruvärgiga, armsad inimesed! Ma sain poolaastalõpukingituse ka: mett ja isetehtud komme ja valge jänese.

Ma olen raamat

2010-12-14T07:06:00.002+02:00

Raamatuesitlusel eile, Rahva Raamatus. "Ma olen raamat" Viivi Luik. Hedi Rosma. Laud muide ei ole sama, mis meie eelnevas loos.

Prilllaud

2010-12-14T06:58:00.002+02:00

Ja töötajate nõudmisel: Käck. http://vimeo.com/17783649

Neeme suvila

2010-12-13T08:15:00.002+02:00

Ja eelmisel nädalal nägin unes, et Loovala keraamik Kaupo ütles, et nad kolivad oma grupiga Peipsi äärde, kuna Neeme Järvi tahab, et nad tegutseksid tema suvilas. Hahaa, on ju lahedalt sünteesitud unenägu, aktuaalsed kultuuritõmblusedki saavad koha.

Kaduvus

2010-12-13T07:10:00.004+02:00

Minu tuisupäeva ekstreem algas juba neljapäeva õhtul, kui sõbra juurest ära ei saanud (praegu kirjutasin ajahõnguselt: ei SAANID :), sest väravalukk oli jääsmisjääs. Ja reede hommikul alustasin varahommikul autokaevamist ja kodumaja juures õismäel aitasin ühte neliveomasinat lahti kaevata. ja siis parkisin tema kohale. Seljakott seljas alustasin siis üheksa paiku teekonda Võru suunas, kuidagi enne 11 jõudsin bussijaama, osaliselt jala (ega kõnniteeid ju puhastada ei jõutud, nagu kuskil metsa vahel sumpa) ja sealt öeldi, et võru busse ei kipu väljuma, võtsin siis Tartuni. Sain Aedale piparkoogimaania taignad anda. 14. 30 sain Võru bussi peale ja kohal olin kell veerand viis. Nii et kui võtta, et alustasin kell 8 hommikul, siis päris tubli tulemus.
Laupäeval olime tüüpidega võru jõululaadal. Ehitasime kolmest lauast ja redelist väljapaneku, mis sai päris armas. Pealelõunal soojendasime ennast veel Pireti küpsetatud šokolaadi-peedi muffinitega. Joonistasin piparkoogivorme, mida siis järgmisel korral vääname. Üks vorm oli teekann. Piret arvas, et nii võikski teha, et lastel on piparkoogitassid ja kann ja siis saavad mängida. Ma küsisin, et mis selles mängus saaks näiteks õpetlikku olla, mille peale Piret: No näiteks KADUVUS, et tassid lähevad katki ja süüakse ära...
Eile tegime Marilyniga Piparkoogimaaniale taignafilmi. P. Taigen keerutas end selle asjanduse peal, millega vöökohta saab teha, talle küll ei tekkinud. Film oli pidev võitlus sellega, et taignamoodustis ei sarnaneks ekraanil kakaga. Küpsetasime prille. Klassika: üks plaaditäis kõrbes ära. Lund sai ka mehiselt kühveldada.

Dvigateli jõuluvana

2010-12-09T11:56:00.003+02:00

Praegu käisin sellises ekstreemses kohas, kus seina peal Slava KPSS. Dvigateli majad. Meeleolu nagu Noblessneri valukojas. Ja müra ja külm. Lae all tädi kraanajuht. Seisin seal oma roostevaba metallilehega, et kas keegi giljotineeriks. Alguses: ei ei ei, meil on vanad masinad jne. Aga ma jäin kindlaks. Tulidki kaks jõmmi, üks oli jõuluvana olekuga, teine oli lihtsalt jõmm. Tegid ära. Tsipa vedel on pk vormi jaoks, aga siis jälle kergem väänata.

Triibud

2010-12-09T06:44:00.003+02:00

Sõber, keda haletsesin külmetuse pärast, ütles: ma ei ole haige, ma OMAN nohu. Selles oli omanikuuhkust. Ka vaateviis.
Suur kohtumine: Teisipäeval kraapis ekskavaatorit vedav treiler mu hondakesel külje triibuliseks: esitiib ja uksed. Roolis oli keegi Tõnu, kes oli ülimalt armas härrasmees, küll ta vabandas ja muretses. Kõrval haukusid mingid passijad, et vaata, kuidas naisterahvas pargib. No eks praeguste lumeoludega on tõesti mõttekas lugeda sentimeetreid, mis jäävad kõnnitee servani, lumi ju. Õnneks lahenes kõik siiski hästi ja ilma jauramiseta. Aga seni, kui kindlustus kaalub remondipakkujate vahel, pean sõitma õhemaks viilitud hondaga.
Veinika paiskas kangakudujate seltskonnas õhku küsimuse, mis sobiks kaltsuvaiba mainekujunduseks. Fenno-ugria lehel oli küsitud umbes nii "kas kultuurisidemed on hõre nagu kaltsuvaip või tihe kui gobelään." Küsin: kas sirgjooneline ja soe nagu kaltsuvaip või peenutsev ja toretsev paraadvaip. Peab ikka jälgima, mis kasutuses tekstiilikujundid on. Lõimumine on päris hästi kodunenud. kudenenud.
Bosse tuli küsima, kas ma saaksin teda "kooli teleporteerida".

Kunstiharidus ja raamatumärk

2010-12-06T18:59:00.006+02:00

Eile õhtul kohtasin prismas vanema põlve keraamikut, kes kurtis põgusalt kuidas ta oli nato poolt ja el poolt, aga selle euroga "tehti meile ära". siis ta rääkis, et töökojas on 11 kraadi ja et see on selge et ega "seda haridust pole vaja" ja sellest on nüüd aru saadud, sest "maja võeti maha", "muidu lahti ei saa". Ta meenutas, kuidas Uue tänava ühikas oli neil ka kogu aeg probleeme distsipliiniga, kuni lõpuks leiti, et maja tuleb anda remonti ja nii saigi tudengitest ja nende kärarikkast elust lahti. Aga see kõik oli päris lustlikus võtmes ja proua läks pärast pasteeti valima. Ka mina mäletan seda Uue tänava ühikat, Kujutlege vaid!
Mul on laua peal kolm kassi. Nimelt olen nüüd Jaani abiga asunud piparkoogivorme tegema.
Tänase varastel tundidel kleepisin oma kõige vanemasse piiblisse imeilusa eksliibrise. Sain need kingituseks poolläbipaistvas paberis, mis mõjus kui valge lina. Nüüd on vaja veel mõelda, millised raamatud hõrku raamatumärki veel vajaks. (mõelda, kui tore töö, seda mõelda, millisele raamatule tahaks truudust vanduda: oled oluline, sind ma ei vaheta ega taha kaotada...) Raamatud ootavad ärevalt nagu missivalimistel. Äravlitu oli mu Manuskripti sarjas ka modelliks: töödes, mis on nüüd uutes kodudes mööda ilma laiali.

Talv

2010-12-04T13:52:00.003+02:00

Mandariinilõhnalised sõrmed. Graafik Siiri valib eilse õpitoa töödele paspartuusid. Üks jaapanlanna on teinud väikse punase tantsijanna. Käisin Muugal, et lume sisse rada kühveldada. lihtsalt et kühveldada. Mõnus. Eile lugesime Kreutzwaldi muuseumis Kalevipoega. Selline akstioon on neil seal. Ma lugesin sellist juppi kus kuri härjapõlvlane virutab kapsasuppi.
Praegu müüsin ühele toredale inimesele punase puugisalli. Tal oli Emma Leppermanni käekirjaga müts ka peas.

Lodz

2010-11-30T12:38:00.002+02:00

Ja nüüd siis lehitsen Lodzi 2010 vaibatriennaali kataloogi, kus minu Oranž ka sees. Kataloog tuli koos tööga Kesk-Sõjamäe lattu ja seda leida oli täielik sõjakäik tuisus ja lumes. Sinna triennaalile pääsemine käib muuseumisoovituse kaudu. Sel aastal saivad kutse Anu Raud ja ma, aga Anu ei viitsinud vist jamada. Vaatan seda prominentset tekstiilikunsti siin kaante vahel. Desiree de Baar ja Chika Ohgi. Sellised nimed mulle meeldisid, või nende kunst. Selline ehmatavilusa diskreetse kohalolu tööd.

Sinine

2010-11-29T14:42:00.002+02:00

M tabas mind kudumast sinist soomustekstiili (see kasulik mudel EE 00815 U1), nüüd saate vaadata, kui lihtne see on. Päris õppevideona küll ei saa vist vaadata, käekesed vuhistavad nii kiiresti nagu oleks ei tea mis proff kuduja.
http://vimeo.com/17253702
Ja ma kohe tean, et Ahti ei jäta märkimata, et ma ei kasuta tema piiritsat. Tuli see liiga hilja meelde, aga Ahti, järgmises videos on kindlasti mõni sinu imeilusatest töövahenditest aktsioonis.
Mulle tuli muide ka suure üllatusena, et ma ei olegi nii paks kui ma arvasin. Kahtlustan, et M tegi mingi digitaalse triki.
Loovalas on tuisuilmale sobiv töine ja tubane meeleolu. Graafikas on õpituba. Vedasin lõime. Neli tundi veel siin sisustada.

Leiutasu ülespanek

2010-11-25T22:53:00.001+02:00

http://www.tekstiilikunst.ee/Leiutasu/leiutasu.html
selline siis eile paistis näitusesaal.

Talvemehed

2010-11-25T13:55:00.003+02:00

Kas võib veel talvemat talvepäeva olla. Esiteks saatsin kaheksa kilo värvilist kraasvilla Sepamari suunas. Aadress Dr Fr R Kreutzwaldi memoriaalmuuseum. Blanketil oli vähe ruumi, siis lühendasin ja kuidagi nii et tuli justkui "mens. muuseum". siis sai natuke naerda, et mis muuseum see Dr Kreutzwaldil ongi? Ja et kui on muuseumil päevad, mis siis on...
Ja postitöötaja ütles villapaki kohta: oi kui suur suutäis.
Siis käsisin Pelgulinnas rattaparandaja Hannese käest oma oranži toomas, vahetati uus pedaal. nüüd ei ole enam kõik originaal ukraina osad. Siis toppisime ratta autosse, sest ilm on ikka tuisk mis tuisk ja sõitsin koju. Otsustasin, et ostan ikka autole uued talverehvid, hirmus kõhe sõita. Rehvitakso ja 24. rehvi firmades sain väga meeldiva teenindamise osaliseks. Siis sõitsin tunniks ajaks tööle, aga see sadamapoolne parkla jättis mu põhjalikult lumme kinni. Mul uus lumelabidas autos, aga ei saa öelda, et sest oleks abi olnud. Neli jaapani meest püüdis lükata, aga ei mitään. Üks kena eesti mees tuli oma toyotaga appi ja siis veel üks ja poemehelt laenati köis (mis esimese korraga läks puruks) aga siis olin ikka vaba. Kummardus tõeliste meeste suunas. Esimese asjana ostsin uue puksiirköie.
Aga eile oli Pärnus Leiutasu näituse püstitamine. Küte oli välja lülitatud ja noored olid huvitavalt riides, labakinnastes, kalossides - muhe kamp.

Leiutasu

2010-11-21T18:05:00.003+02:00

Sellise video tegime marilyniga näituse Leiutasu jaoks http://vimeo.com/17029766 No tema tegi filmi, aga minu ihuliikmed näitlesid.
Peategelane on siis Pikakari rand ja rannalt leitud justkui-sõrmus. Filmi sai siis jupp puust merega. Mere mängimine. Lahe, kuidas m lisas kajakahääle sellesse ossa, kus merdehitavaid käsi enam näha pole. Kajakad võtsid mere omaks.
siis, mu varbad veelaines. ja viimane osa - söelained, oli kord tuli.
Kindlasti on neid filme teha huvitavam, kui vaadata. Aga vaadake ikka. Vaatan, kas mul puhkeb luulesoon ka prääga: hõbejutt keerdub kujuks/ kui ujuks, kui ujuks / kas julgeks / meri, puust ette tehtud /lainelausuja, -laduja, mitte veel lainelaudur/ varbad liivas, päevitusrant pöial, laine sirutub soe / soe söelaine, oli kord tuli / kord tuli, siis läks / sõrmed mustad, sõrmus hõbedane/ mängult / üles leitud õnnevalem.õigem / lainekohas ole kohal

Linnaretked

2010-11-16T07:08:00.003+02:00

Hondal on generaator läbi kärsanud, nii et täna olen veel jalutaja. Eile läksin küll rattaga linna, aga pedaal hakkas jälle ära tulema ja pidin kaaslase jätma telliskivi loomelinnakusse. Velonaudid ei võtnud toru, kodukal on kiri, et pooles oktoobrist on tyybid Indias. Aga ukse peal polnud mingit silti. ei tea mis teha. Tiit kirjutab Saksamaalt lohutavalt, et võiks mulle jõuluks uue ratta ehitada. See oleks küll tore, selline iseehitatud ratas oleks leiutajaminule sobiv. Aga ma tahan ikka oranžile truu olla, nii kaua kui vähegi võimalik.
Siis saingi eile pika jalutuskäigu: Kalamajast Mustamäe kaudu Õismäele. Teekonna lõpupoole võtsin säästukast porgandimahla, te ju teate, et sellest võib sõltuvusse sattuda! Tuul oli lahe: soe ja tugev ja riietus sobiv. Korra jooksis küll teekaaslane mu mütsi püüdma, mis tuules oli otsustanud, et proovib olla kübar ja minema lennata.

Honda passib

2010-11-15T06:40:00.003+02:00

Isadepäeval kalmistult tulles kadus äkki hondast jõud. See oli väga huvitav, et auto sõitis, aga kiirust näitas 0. No ja siis päriselt seisis. Helistan siis trm'le, keda ka surnuaial nägin ja ootasin siis vilkuvate tuledega foori taga. Siis helistas Puhkan, kes oli mööda sõitnud: et kas abi vaja. Järgmisena helistas Hille: et kas sul sai bens otsa. Aga siis tuligi Tarmo, kes küsis: Kas sa tellisid juba puksiiri? Sest puksiir seisis kõrvalteel ja silmitses mind, vesi keelel. Ja siis, kui otsustasime, et võiks puksiiriga hondakese Raimondi juurde sõidutada Mäealuse tänavale, ütles puksiirimees: ma käin seal mäealuse tänava summutiparandajate juures. Mis teatavasti on Raimondi naaberfirma. Kas teile ei tundu ka, et see on selline külavärk. Kõik kohe teavad ja aitavad. Trm tõi mind veel koju ja siis polnudki teha muud, kui soojad riided selga ja rattaga sõitma. Vihma sadas mõnusalt. Vahepeal käisin külas ja koju sõitsin läbi vihma- ja kõdulõhnalise õhtupimeda linna. Loigud pahisevad. Kraad on soe. Selline talv mulle meeldikski.
Loovalas pildistas Knopsik (nimi kirjeldab väikest, ootamatult teravate ja teraste repliikidega tegelast) teist seeriat mu Leiutasu-näituse animatsiooni tarvis. Tegime söelained ja puulained. Eks siis näitan seda siin, kui valmis.
Mardilaadal jalutas meelevalla trm meelevalla veinika juurde: et kas sa oled veinika? Trm kommenteeris pärast, et veinikaga kohtumine oli küll nagu oleks tegu vana tuttavaga. Digitaalsed tegelased kohtuvad päriselus.

Lindude söökla

2010-11-13T08:08:00.003+02:00

Eile oli Loovalas bussitäis (vast 50) kalleid külalisi, teel Mardilaadale. Kostitasin neid sibula-selleri pirukaga ja õunakoogiga. Mu vaene miniatuurne köök andis oma parima. Sain kiita. Pirukaid mainiti sagedamini ära kui minu töid...hahaa. Lõunapoole käisid ka Merle Viljandi töötute käsitööliste grupi inimesed. Sealgi oli tuttavaid tegelasi. Neiu, kes kevadel kaitses käsitöö osakutset Astangul, näiteks.
Lähedane sõber käis kõnelemas väljavaatest jääda töötuks. Jagatud mure. Ajastu kurb märk.
Aga tekstiililiidus ajab paha haisu välja emand, kelle organism ilmselt röntgenis näitaks organit, mis nõuab pidevaid intriige. Mõtisklen siin laupäevahommikus, kuidas pritsitud mürk sunnib mõtlema nõmedatele asjadele, selle asemel et mõelda asjadele, millel on väärtus.
Panin lindudele söögipalli.

Härra Nilsson

2010-11-02T10:51:00.002+02:00

Armas sõber käis esimest korda mul külas ja küsis: kas te siis sellises nukuvoodis magategi, härra Nilsson? Kohe mul oligi selline Härra Nilssoni tunne.
Eks mul ju askees ruulib. Aga see Veinika kolmiksõnum kulub tõesti ära. Auto on paranduses. Rohkem kõndimist.

Hinga

2010-10-30T14:33:00.003+03:00

Sel nädalal pidi veel soe olema. Olen Loovalainimene kibelusega minna rattainimeseks. Ajan vahelduva eduga lõime peale. Varsti ilmub DVD, mida tegid ERMi Vaike, Maido ja puuinimene Andres. Maido juures Raadil veetsin mitu tundi, mul oli ka väike osa montaaži teemal. Tiitellehed ja miskit väikest veel. Maido on väga tore inimene. Selline tehnikamees, kes ei puista sind arusaamatu infotulvaga üle, vaid filtreerib kõik inimkeelde. Ja selline õpihimuline ja kaasamängija. Need tunnid Raadil olid väga mõnusad. Õppisime juurde igast värki.
Võrus tehti Marika juhendamisel köiteid. Kasutati roostetrükis linaseid kangaid ja pakutrükitud juppe. Pärast trükkisime kunstnikupõllesid omamärgiliseks. Seal saab ikka nalja ja tänu Marikale on elus töömeeleolu - paljud käivad ka meie kohtumiste vahelisel ajal mässamas. Tingimused on seal küll väga nirud, vähe lauapinda nii suurele kambale ja halb valgus, aga vaim on sõbralik ja siis ju mahub ja näeb. Olulist.
Praegu mõtlen, et mis oleksid need asjad, mida tahaksin jõuda iga päev. Mõte läks lahti Tervikliku Mina (üks erakool) inimeste lausekatketest. Kindlasti peaks minu päevas olema meenutus 1. Vaata pilvi 2. Korrastu (see oleks täidetud ka siis, kui jõuaks mõne sahtli kraamida) 3. Räägi lapsega 4. Kallista (poeg seda küll enda puhul ei luba) 5. Lõpeta vähemalt üks pooleliolev töö 6. Loe ja kirjuta 7. Hinga 8. Ära raiska 9. Märka lendajaid ja väiksemaid. 10. Kingi ära. Mis teie päeva meenutussõnad oleks?

Klikk

2010-10-28T12:56:00.003+03:00

Teisipäeval olin Kolkjas, ikka seal roosas majas, külastuskeskuses. Muuhulgas sain mängida malet 5-6aastase poisiga. See on väga lahe kui pisike tüüp mängib malet. Eile kuulasin tudengite mõtteid, milline võiks olla disainimuuseumi meene, neil teatavasti konkurss tähtajaga 1. detsember. Mulle meeldisid kõige rohkem ideed, mis nõudsid inimeselt seisukohavõttu, või suunavad sellele. Graffitikleepsud stiilis "coca-cola šrihvtiga sõnum kokapudelile. et kas tervislikumalt ei saaks", või taskulkikkaja "et klikkad siis, kui miskit meeldib"

Boheem

2010-10-20T04:44:00.004+03:00

Juta Alatskivilt saatis sellise pildi. Tegime eile Alatskivil roostetrükki. Tammekoorega peitsitud siid märjast peast viia kontakti mõnusalt värskelt roostes esemetega. Või ka näiteks vene knopkade või nööpnõeltega. Ja siis kilesse mässida ja panna liivakoti alla vajutusse. kahe tunni pärast oli juba muster, selline lillakassinaks kribu. Aga kaader on hästi valitud. Elu täis naeru ja pisaraid, kingiks kimp, mis sest et roostes. Või tõlgendage omamoodi. Aga esmaspäeval Võrus, teisipäeval Kolkjas, täna Tartus, homme Kuressaares olen. Rändtirtslane. Tsistertslane. Ja kuulge, ma nägin Signe Kivi unes.

Shamani

2010-10-14T06:32:00.003+03:00

Loen siin Andrease kodukat. http://www.moeller-hamburg.com/c/English Andreas on see saksa kuduja, kellest olen siin põgusalt kõnelenud, selline särasilmne teljeleiutaja, kes töötab Etioopias. Ta kirjutab, et shamani on sealkandis kudujat tähistav sõna... ja seda kasutatakse ka kui sõimusõna.
Mu lemmikkursus tögas mind eile sõbralikult soaleiutamise teemal. Andsin ülesande luua eriala tutvustav väljapanek Ahhaa keskusesse, mis oleks interaktiivne, sisaldaks demonstratsioone ja käsitleks kuidagi a) ajaloolist osa, b) erialaspetsiifilist probleemi, c) oleks interdistsiplinaarne. No ja siis tekstiilikad esitasid tõsise pokkerinäoga projekti, mis oli enamvähem nagu minuleiutatudsoa kultustoake koos minu autogrammitundidega.

Junnamine

2010-10-12T17:29:00.004+03:00

Ahhaa, praegu sain aru, et Narvas muuseumide üritusel esinesin tasuta. Hüvitati piletikulud. Kaks müügipäeva Narvale ohverdatud, arvestamata ettekande ettevalmistustööd ja, olge lahked, muuseumirahvas lüpsab vaest sinisilmset kunstnikku! Ja, taga targemaks, ka Tallinna ettevõtluspäeval pole esinejatele tasu määratud. ETTEVÕTLUSPÄEV! No midagi pole teha. Shit happens. Pärnu ettevõtluspäeval esinenud kolleeg sai vägamitukrooni... Aga aru ma ei saa, kuidas need asjad käivad. Võibolla ma olen väga rikas, mis te arvate?
Seevastu sain nüüd loovalal hakkama flashi animatsiooniga. seda programmi kasutan iga kolme aasta tagant ja ALATI on vahepeal midagi seal totaalselt muudetud. Õudne "junnamine" nagu ütleks meie skulptor Jaan.
Ja veel on positiivne see tänane ilm. Tuuuuuuuul. Ja teismeline, kes oli vene keele töös arvanud, et Ain on naisenimi, no et selline Aih ja Uih nimi. Nimedest: kui rääkisin, et minukootud salli sai klaasikas Kalli Sein, siis M ütles, et see nimi kõlab kui Jutu Müür. Mis meenutab kuidagi kadunud Kai Vaarandi leiutatud heakõlalist naisenime Õlle Allikas.

A-paat

2010-10-08T14:12:00.003+03:00

Tuttav kunstnik lahkus praegu puugisall ümber kaela. Sobis väga hästi. Ja rõõmus oli ka. Väljas on mõnus sügis, aga mul on Loovala koristuskord. Olen peadpidi kempsupotis.
Arutatakse jõuluaegseid õpitubasid.
Mina olen apaatses meeleolus. Kibeleks Muugale lehti riisuma ja lõkke juures konutama.

Rebane

2010-10-04T11:54:00.003+03:00

Laupäeval käisin rattaga muugal õunu ja arooniaid korjamas. Tagasiteel, juba hämaras, volksas Russalka juures üle tee rebane. Aga mu vaene Honda on ikka paranduses. Bensupaak läheb vahetusse. Täna tööle pedaalides sain aru, et ka rattake vajab ülevaatamist, loks on sees. Sõitsin siis telliskivi loomelinnakusse. seal on üks tore suur ketikoer Velonautlaste õue peal. Märja koeranina sõbralik puudutus peopesas, tulin jalgsi läbi balti jaama turu muinasmaa.
Toon näituselt 100 m disaini nüüd ära oma hiidpuugipadjad. Loovala on nii lage praegu, maalijad vahetasid kohta, et nad vast mahuvad siia ära. Ja täna tuleb ka praktikant mulle Kuressaare ametikoolist.
Ja vaadake http://vimeo.com/4798199 Loovala Marilyni lummav video!!!

Nädal

2010-10-02T14:44:00.003+03:00

See nädal olin kaks päeva Narvas, ühe päeva Tartus ja ühe Võrus. Narvas olid muuseumipäevad. Linnuse tornis oli mitmel korrusel võistlevaid näitusi. Sattusin ühele, mis mulle hirmsasti meeldis - kikerikiik. Ruumis oli kaks kiike, ja kiikede ees seinal projitseeritud mustvalge ornament ja kollane ornament. Ja siis kui sa kiikusid, siis said mustrit seinal muuta ja kuidagi ka mõjutada heli. Ja siis oli seal veel paar raadiot, sellised minu lapsepõlveaegsed aparaadid, kust sai kuulata "mustriraadiot" - keerasid nuppu jaama peale, milleks oli mustrielement ja siis kuulasid. (raadiojaamate vaheline kahin oli ka!) Nüüd otsisin netist et autorid olid Astra Mõistlik ja Henrik Esse. ja et see oli mõeldud lastele vanuses kuni 10 aastat. kas see kõneleb sellest, et ma olen küllaltki lapsik. Igaljuhul Vilde-teemaline näitus, mis sai Narvas auhinnatud, oli nii hirmuäratavalt tekstiküllane, et ma ei viitsinud seal ühtegi juppi süveneda. Esmaspäevastest esinejatest meeldis mulle väga Helgi Hiiumaalt, kellel on selline tore hääl, et teda on mõnus kuulata alati. Teisipäeval olid ülihuvitaettekanded, kus räägiti ajaloo ja meremuuseumi ja ahhaa tulevast ekspositsioonist. No teate ju küll need vesilennukite angaarid, mis minu pikakari käikudel üle lahe paistavad. need remontimise kirjeldus tundus mulle kohutavalt köitev, kuidas betooni pintseldatakse ainega, mis imbub raudosadeni ja tekitab seal korrosioonikaitse. või kuidas liivapritsiga kupleid puhastati ja elanikud kutsusid mürina pärast muudkui politseid välja jne.
Võrus küsisin eile kuidas nad reageeriksid ülesandele Oli kord värv. Seal oli Margelt "suvilatehnikaga" värvitud tekstiil - teate ju küll, kuidas suvilate tekstiilid võivad imeilusti aja nähtavaks teha. Ja Sigre jutustus hommikusest aiast, mis öökülmajärgselt valge. Ja Nartsissa kummitiiger, kes oli kaotanud triibud ja saba ja Monyka nurgast siniseks värvunud postkaardid. Ja Mervi laisulekirjas ümberjutustatud lugu voodikõrvalisest raamatust. Seal kuulata ja koguda neid nägemusi on üks toredamaid asju õpetajaelus. Need lood lükin nagu seened oksa otsa. ja jään talve ootama.
Laupäevane päev Loovalas, kuhu ma tulin rattaga, oli otsast otsani koristamist täis. maalijad on minu kõrvalt kolinud teisele pinnale ja minu segamini laud provotseeris koristusaktsiooni. Nüüd tuli kohe soov meelevalltseda puhta laua taga.

Värk ja silikoon

2010-09-21T14:43:00.005+03:00

Oi, teate ma valasin eile elu esimese silikoonvormi. Ma ei tea, kas ma nüüd enam tekstiiliga viitsin jamada (nali). tegime pisikesi kukekesi Peipsiveere tarvis. See on vapustavalt lahe: teed plastiliinist kujukese klaasile, siis segad 1:1le kahte möksi (pildi pealt on näha, et võid ka hambaid valada, pole mürgine) ja valad peale ja siis 20 minuti pärast on valmis vorm, mida võib kipskujukeste tootmiseks kasutada. Millega kõik hambaarstid ennast ei lõbusta, kips ka nende oma.
Minge näitusele 100 m disaini, kui see 23 avatakse. Seal viimased hiidpuugipadjad. need on siin Loovalal paar päeva meid rõõmustanud. Tänu Ketraja Monikale ja Õnneküpsisele olid mul näitusetööd juba PÄEV VAREM valmis!
Hommikul käisin linna tarbijakaitsjate juures, nad olid mind kontrollinud ja osutasid mõningatele puudustele, mis ma siis likvideerisin. Appi, kui nad teaks kui lohakas ja suvaline ma oma majapidamises olen, ÜLEÜLDSE, siis poleks ma nii kergelt pääsenud. Või teisipidi. Ma arvan, et see kena proua nägi mind lihtsalt läbi ja pool meetrit maa sisse ja tuvastas, et ma olen küll juhm kunstnik, aga mitte kuritegelik. No kunagi kauplemise alguses mul ju olid nii see kadipuu oü silt ja hinnakirjapaberid ja sularahatšekid, aga üldiselt on ju mul ikka päris segamini see laud ja alune.

Karastunud penskar

2010-09-05T15:23:00.003+03:00

Mis on ühist talvemütsil, liivarannal ja pihlakamaitsel? selline hommik oli mul täna. Peale ujumist pikakaris panin lisaks muudele kihtidele ka talvemütsi pähe ja kindad kätte ja siis sain pihlakaid süüa, nende mõru maitse pühitseb septembrikuise ujumise. Intensiivne.
No ja teate, nüüd äsja pliidiahju küürimise vahepeal käisin endale homseks juuksuriaega panemas ja administraator küsib: kas pensionäri soodustus? kah omamoodi tähis siin elus. Helistasin õnnekypsisele, kes parastas sõbralikult.

Leiutasu

2010-09-03T13:16:00.003+03:00

Kolmapäeval oli Tartus õppeaasta alustamine. Kõik olid koos, alustuseks tehti projekti Leiutasu. See on väga tore asi. Olime neljas grupis ja kõik oluid võtnud kaasa mingi leitud asja. Kolme päeva jooksul peab neist arenema tööd novembrikuisele näitusele pärnu uue kunsti muuseumis.
Seal oli elupuust leitud linnupesa, kaltsukast leitud minimaskid, minevikust leitud häbi - plikaea laimuluuletused :), kellegi lubadus, mida polnud plaanis pidada; tabalukk ilma võtmeta, kunst ja kodu aastakäigud 1957-1962, põhjalikult ja eesmärgikindlalt lapitud kindapaar puukuurist, kus vähemalt 33 aastat keegi polnud "midagi võtnud ega kuhu keegi polnud midagi juurde pannud". Minu leid oli Pikakari rand, muidugi, mida esindas veest leitud alumiiniumtraadist "sõrmus", mille spiraalikeerud annavad alust mõelda korduvatest tegevustest sündivatele rituaalidele. Muide, arvake kes ka täna hommikul käis ujumas. Suured lained! Ja siis see tunne nahal, kui juba riided on seljas, et kogu maailma külm pressib end pooridest sisse-välja. milline tunne läks pärast esimest 800 meetrit rattasõitu küll üle. aga tagasi tulles tuli rattal pedaal ära. suuremat õnnetust on raske kujutleda. Tarmo viis mu elukaaslase arsti juurde.

Susanne

2010-08-27T06:22:00.002+03:00

Aga teate, mu eilse postituse viimane lause... ja Loovalas käis üks tore Susanne, kellega jäime jutustama ja siis mingi hetk selgub, et Susanne oma perega reisibki selle valge D-märgilise bussiga!!! Kas on sellised kokkusattumused vägevad VÕI MIS. Ta mees töötas 5 aastat LIIGA PALJU ja siis nad kobisid bussi ja asusid teele, kaks väikest last on ja kolmas tulemas. Juba olid nad käinud Gruusias ja seal ka juhuslikult mõne vildiinimesega trehvanud. Selline kohtumine siis.

kõik su mõte on loom

2010-08-26T13:32:00.004+03:00

Eile olin Võrus. Käsitööga tööle 2 projekti uusi tegelasi valimas, kes siis kevadeni harjutavad minu ja Sepamariga kliendikesksust tootearenduslikku käsitöö kastmes. 10 kohale oli 21 tahtjat, mis on vahva. Tegime sellise grupi, kus on 13 liiget ja lisaks veel tugigrupp. Mats tuli ka kohale, sest Oll on läinud tööle ja töötuna enam ei kvalifitseeru. (no te ju teate neid, minu puugipatjade vildid tulevad neilt). Arvasime ühiselt, et ega tal mõtet küll pole taas ettevõtluskoolitust läbida, aga novembrist pidi neil pria-rahadega hoone valmis olema, mis tähendab et vildiworkshopiks lahe koht! Neil see villavabriku ostmine praegu toppab, aga Matsil on sära silmades, nii et võib kahtlustada et mõni suurprojekt tema peanupus ikka tuure kogub.
Aga tüüpidest, kirjud elukäigud, kirjuta või raamat: rätsep-roosimüüja-vanglate amet. No proovige kujutleda sellist prouat. Või sellist rõõmsat vanaema, kes ütleb, et tal on raudne jalg (poldid avariist) ja ootaks koolituselt seda, et leiaks midagi sellist, mis kohe klikk-klikk. Või siis see värvikas Angela, kes räägib: üks hommik ärkasin üles, lehm õue peal, pidin hakkama teda pidama. Aga kui sul on loomad, siis kõik su mõte on ainult üks loom.
Kui Sepamari mind bussi peale saatis hakkasin halama, et reede õhtu, millepeale ta, et tegelt on kolmapäev. No ei ole võimalik et ma olen Võrus ja ei olegi reede! Organism on ikka nii harjunud nende koolitusretkedega.
Aga vesi hommikul - suured lained ja väga soe, ujusin kohe mõnuga. Rannas oli üks vanamees, kellega tervitasime. Pikakari hommikuujujate salaselts. Hilisemale tulijale jätan tervituseks oma rattavärvilise kivi pingi peale. Meil olid pikakari taeva all väliskülalised ka: D-märgiga autod magavate reisijatega.

Augusti lõpp

2010-08-24T08:38:00.003+03:00

Vesi oli isegi väga soe. kui poleks maa kohal tusatsevaid pilvi ja ebalevalt vaikivaid pääsukesi traadil, oleks võinud kujutleda, et suve veel on. tagasisõites jäin vihma kätte. Täna peaksin Loovalas kuduma. Kaminailm on..

Kolmandikud

2010-08-23T18:28:00.003+03:00

Teate, ma käisin ikka täna ka ujumas, ülle pedaalis vastu, nii et ma pole sugugi ainus. Vesi oli päris soe.
Eile 22. augustil 1945 suri kuuli läbi mu vanaisa Alfred Tealane, ma kuupäeva varem ei teadnud, aga keegi sealt Geni-seltskonnast andis teada. Sünnipäev oli tal 6. august 1903.
Jaanis jutlustas Toomas Paul. See oli see kirjakoht, mida ma ka mitutpidi olen puurinud, kuna seal on sees sõna "soomused" mis langevad Sauluse silmilt. Paul ütles, et ühes kohas on öeldud, et kaaslased kuulsid küll sama mis Saulus aga ei näinud sama ja teises kohas vastupidi: nägid aga ei kuulnud. Ta tõdes, et see on nagu stereoefekti puhul. Ja ruumiline-õige kujutis siis antud juhul on see, et kutsutakse nimepidi ja igatühte eraldi ja kõrvalseisjatele võib see olla arusaamatu. Riias käisin muide ühel näitusel, kus just see - Saulus selili maas hobuse seljast kukkunud ja kõrgel taevas, nagu tüse tiivuline part, ilmutus. Päris armas maal.
Muide, kellel tekstiilikatest on võimalus käia Riias Global intrigue-näitusel, siis kasutagu juhust - hea! - ja tarbekunstimuuseumis on kollektsioon 20-30ndate naisterõivaid. Riia on kena suurilmlik linn ka.
Täna käisin kuulamas venekeelseid loenguid vanausuliste kultuurist. Üks asi mulle meeldis, kui öeldi ikoonimaalija kohta, et oma sissetuleku jagas ta alati kolmeks: kolmandiku eest ostis värve, kolmandiku jagas vaestele ja kolmandiku andis kloostrile. Arvan, et Õnneküpsis tunnistaks ka sellise majandamise heaks tavaks.

Vahmiil

2010-08-21T05:55:00.004+03:00

Eile sain lisaks hommiku(prrrkarrrrastus)ujumisele Pikakaris ka Muugal oksi põletada ja muru niita. Jalatallad on praegu nagu graafikatrükiplaat - tumerohelisejoonelised. Õunauputust on karta.
Mõte on sageli läinud Kai Vaarandile kes mõni aeg tagasi suri, kas ta oli 52 aastat elanud? Mäletan Kaid lapsepõlve Lohusalust (sõitis tandemiga) ja pärast oli ta ERKIs õe kursusekaaslane ja kamraad, lõbus ja sarkastiline tegelane ja kui kaheksakümnendatel oli mul näitusel töö Ema toob öösel õuest tuppa nööril kuivanud pesu, siis kirjutas Kai Sirbis "kongeniaalne". mul on siiamaani hämar selle sõna tähendus, aga uhke oli ikka. Kai tundus mulle alati väga tark ja ilus. Mõned lahkunud jäävadki mõtetesse/palvetesse, ka siis kui otseselt lähedase inimesega tegu polnudki. Kas meile antakse mingi mälestuste suguvõsa, keda peame hooldama – oma pere ja siis veel terve hulk, kelle surmaga on seotud ehmatavat traagikat ja ootamatust. Muidugi on meil inimestena vajagi neid meeldetuletusi. Kummaliste seoste võrgustik. Nagu see Geni, mille teated saabuvad postkasti: latest family updates... Kas te teate ka sõna vahmiil? Miilide kaupa perekonda, miilavad tundesöed, ahmitud elu - hilised vaarikad, näiteks.
Nüüd sõidan Riiga.

11 kraadi

2010-08-19T12:54:00.002+03:00

Täna oli siis net andmetel 11 kraadi Pikakari vesi. 20 tõmmet. Pärast tuleb soojasti riidesse panna. Ma olen korra küll 6 septembril käinud meres, aga sellist järjestaugustiujumist pole olnud. Tegin raamatu Rahva eesel kaanevariante hommikul. 10 september on esitlus Tartus ja 13 septembril Loovalas. Seal on need meie tüüpide illustratsioonid. Jääb perekonda.

Kolmapäev

2010-08-18T15:30:00.004+03:00

Uni läheb kellatagi ära pool kuus. Vesi on külmaks läinud. Ujuda ikka saab veel. Pärast on nahal see tunne, mis pikka aega paljajalu konarlikul asfaldil kõndides. Teravselgepuhas.
Hommikul oli Loovalas restoranipidajad naine ja mees Lõuna-Aafrikast. Küsisin muidugi.... vuvuzeelade kohta. Ketraja Monika juhatas neile Narva maanteel söögikohta Kompott. TM oli mulle jätnud imeilusa faktuuriga Veevist kootud kampsuni, mis läks küll selga, aga ära tuli võtta kahe mehega. Ühe naise ja ühe mehega. Väga lõbus. Ei ole vaja nii paksuks minna.
"Sõnade emotsionaalne valents ehk laiemalt sõnavara afektikalduvus" loen kusagilt sirbist. Loen luulet õhtulugemiseks. Sõnade emotsionaalne valents. see on midagi keemiast. Kui ma luuletust pähe õpin, siis mingis faasis pean lugema hästi kiiresti, ilma sõnavahedeta. Pikalt lahti keritud lõngajutt (juti). Palun mõõtke mulle üks küünar, süld, km luulet. Siis, kui sõnad on juba üksteise loogilise järjestusega harjunud, saab lugeda aeglasemalt, kududa rida realt, mõni silmus tuleb konarlik, mõni valepidi. Siis lõpuks saab kududa profilt nagu ketraja Monika ja veel edasi saab luulet lugeda ratta seljas. Kerimisefaas. Siis jalgrattasõitudel saab kinnistuda. Luuletuste päheõppimine aitab mäluhaiguste vastu. ega siin eas pole enam hõisata midagi. Õppisin pähe Triin Soometsa luuletuse kui "kõik algab veast/kui kangakuduja jääb unistama/ja mustris süttib äkki võõras täht/ jne. Nüüd minu sõbrad haukujad paiskavad siia kommentaare teemaks mina ja kaheksakand.

Meelevallas

2010-08-16T05:55:00.002+03:00

Kui on meelelahutus, mis siis oleks meeleabielu. ilmselt see soe merevesi augustikuuvalgustega ritsikatega nöörile reastuvate lindudega paljaste taldade all tuntavate erinevate teravuste ja konaruste. Lainevire kohta öelda: need kolmnurgad taldade all. Rööpapaari juurest leitud rööviku kohta: rööbik. või vaadata kuidas hommikusiledas meres ujub dalmaatslane täpid lahkuvad hetkeks kohalt ja jääb punktiir.
Riputasin eile vana vaiba üles: kestev ennetulevik. Selline vaskplekist. Loovala Jaanile meeldis. Jaan unistab keevitusaparaadist millega saaks ka vaske ja muud keevitada. elan talle väga kaasa.
Teised vaibad on juba Rootsis, ootavad näituse avapauku.

Märjad riided

2010-08-08T22:58:00.003+03:00

No ma loodan, et te nägite seda äikest! Läksime sõbraga Lauluväljaku kanti et ikka täiesti märjaks saada, paljajalu asfaldil, soe vesi voolamas, välgud sähvimas merre. Ja nii pime oli nagu oleks öö! Väää-geeev! Isegi natuke lapsikult põnevjube ka ja aupaklik oli olla.

Varbad ja stratocumulus

2010-08-08T09:22:00.003+03:00

Täna hommikul sain sahmaka vihma, aga päike oli tulioranž ketas. Kivikorjajat polnud, nii et vahelduseks sain pikakari täiesti endale koos suurte peotäite kuldnokkadega. Vesi oli soe ja puhas õnnistus varbaotsast pilveservani. Ühele poole ujudes hõbehall ja kalda poole ujudes sinakad helgid veepinnal. ikka nii mõnus et tuleks meeli laiendada. just niimoodi: varbaotstest pilveservani. Peab veel seletama või? ega vist.

Kanngelane

2010-08-07T13:49:00.004+03:00

Huvitav ja dramaatiline loodusnähtus oli see, et rätikule visatud klaaskuul oli päikese abil suutnud kõrvetada froteesse sõõri, mis järjest laienes. Nii et kõik need lood metsatulekahjudest ja pudelipõhjadest said illustreeritud. Asi lõppenud seekord õnnelikult. Siin see kuulike kümblemas ja haudumas hukku Päikese kaasabil.

Pildistamisseansil olid tegelasteks kann, klaaskuul, peeker. Siin on Proua Kann ja kaadrisse ujunud eksikülaline linnusule näol. No ja üldse tundub, et on liialdatud photoshopi Filter/

Distort/wave'iga. Wave oli küll looduslik.

Tänahommikusel rattasõidul tabas mu paremat käsivart saadetis otse taevast! Tubli sahmakas rohekasmusta löga linnusita näol. Mis te arvate, mis see tähendab? Istun Loovalas ja ootan, kas enne muutub rahaks või mitte. Või peab saadetis langema pähe, et ta raha tähendaks? Mina küll arvan, et kuna ma töötan parema käega, siis võiks töö eest papp tulla. Kui ma töötaks peaga, siis ilmselt tasuks oodata, et enne tabaks pead.

Saamuel ütleb oma rahvale täna seal kuskil: Ärge tagganege ärra, muido käite teie tühja asja järrel, mis ei kölba ega voi peästa, sest nemmad on tühhised. Tühi kann püüab siin seda ütlemist tühjaks teha.

Silmäpilglik

2010-08-05T18:24:00.003+03:00

No ja siis täna tuli rootsist meil selle septembrikuise näituse osas. Et nad siis tulevad JÄRGMISEL KOLMAPÄEVAL näitusetöödele järele. Südamerabandust just ei saanud aga võite ette kujutada kui hindamine tuuakse kaks nädalat ettepoole, et mis siis on. Ja 1686 aastast Pauluse teisest kirjast korintlastele loen tänaseks mõistatamiseks Sest meije Silmäpilglik ning kebja Willitzus sahdab meile iggawest nink ülliwäega suhrt Auwustust. Tänapäevases keeles Praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au.
Loovalas toimub kõik praegu 7aastase Irene taktikepi all. Näiteks jookseb ta praegu ringi suure rulliga kuhu on kleebitud sente. See tähendab Loovalale rahatulemise mana.
Aga hommikul on Pikakaris ikka paksu kõhuga onu, kes korjab veepiirilt kive. Võibolla ta tõuseks muidu õhku, kui tal kive ei ole. Et see kebja willitzus ikka, kui iseeneslikult seda pole, siis tuleb korjata. Kummalistest tegevustest veepiiril teadis Marilyn rääkida abielupaarist, kes kühveldas punase lada pagassi liiva. Noh, kas tekib multifilm? Millised siis on variandid: näiteks et abielunõustaja on öelnud, et seda tuleb teha et suhe püsiks. Või et suhe on jooksnud liiva. Või on jääs, ja tuleb liivatada. Või et tegu on liivakellainimestega. Kes tahavad midagi suure liivakella külge riputada. Või on neil selline vajadus, et kui keegi küsib: kuulge aga teil on pagasnik liiva täis, siis nad saavad öelda: Ja mis siis?

Võitud ja salmitud

2010-08-04T09:20:00.002+03:00

Täna õnnestus isegi 32 km sõita hommikul. Lõunatuul on pehme ja mõnus. Pedaalides mõtlesin kuuldud jutule, kuidas üks sõber lapsepõlves käis varahommikul kettkarusselliga sõitmas. Ma ei tea, mis teil, aga kui keegi ütleb kettkarussell, siis tekib kohe väga eriline aegruum, kindlasti Mary Poppins ja milleski teises ärakäimine. Kui oleks olemas mõiste hoogne nostalgia, siis selles pildis seda oleks. Tegin sõites mõne salmi. Varahommikul, kopikad pihus, karuselliga sõitma. Karusellimammil on ainsast külalisest hea meel. Tühjad toolid lähevad liikvele, nurk muutub Eesolevale järele ei jõua. maailmal päripäeva hoog. Ma tunnistan. Kui vähe on vaja suurte asjade liigutamiseks. Rõõmustavalt vähe. Julgustav.
Ja veel tekkis mõiste võitud ja salmitud. Nendest aegadest kui on salmid kerged tulema.

Suvenemine

2010-08-03T12:09:00.003+03:00

Soojad ilmad kestavad. Tänase päeva sõna on suvenemine või kui kasutada mustikatest täppe u peal siis süvenemine. Suvenemine on see, kui saab ka augustikuus muudkui ujuda ja pärast on jalad liivased ja sandaalidest ei viitsigi seda liiva välja raputada ja ujukad on seljas, juhuks kui. Muide, mul on rattal ikka talvekummid, naeltega. Ei näe põhjust vahetada, head tugevad kummid. Nädalavahetusel müüsin jälle ühe puuvaiba, juuli sai viimasel hetkel plussi. Eile niitsin suvilas muru, see, kuidas kahe nädalaga on metsviinapuu arvanud, et sirutaks ja vallutaks õige, on lahe. Loodus võidab alati, julgustav. Niitmisega kaasneb ka juba mahakukkunud õunte söömine.
Praegu müüsin jälle ühe vaiba. Rootsikeelsed eestlased, kes ütlesid, et neil on minult üks teine vaip ka!! Mõelda! Aga nüüd hakkab ju kiire sellega, et rootsi näitus septembris, kuhu tuleks lähetada 13 vaipa... hmm.

Aujärg

2010-07-31T14:25:00.004+03:00

Tn 2:21 Ja temma pörab keiksuggust aega, ta teeb, et kunningad omma aujärjepeält ärrasawad, ja töstab teisi kunningaks, ta annab tarkadele tarkust ja moistlikkudele moistust.

Ehitan sellist vaipa, kus on liilia, mille lõhn äsja mu laua kohal viibis. Aujärg, mis see on. Näiteks see teljepink, mille peal istun siin Loovalas, on kindlalt selline. Järi, pink, tool. Aujärg on kena sõna, aujärjehoidja võiks ka tuletada. Aujärglased

Reedene

2010-07-30T13:57:00.003+03:00

Kui ma kella seitsme paiku hommikul jõudsin Pikakarisse, säras päike ees, aga kui pilk langes sellele, mis taga, siis polnudki seal midagi: vihmasein oli. Kobisin siis ruttu vette, et mitte märjaks saada, merevesi on jälle soe. Vihma hakkaski sadama, ja üks väike lind lendas madalalt ja lähedalt üle vee, pidas mu pead vist siis kiviks. No mitte NII kiviks.

Sinine raamat annab tänaseks 139. psalmist koha: Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.

Käisime Eveli näitusel Vabaduse galeriis. Täitsa loetav. Digiprinditud suguvõsa ja laudlina. Mõned lood olid nii kanged ja arusaamatud: veskikivide läbilõikamisest, et venelased ei saaks kätte. Mida veskikivide juures katki saab lõigata? Eveli kirjutab, et pank võtab ta korteri ära. Kas korteri juures saab ka midagi katki lõigata.

Proovin kuulatada, kas minus oleks mingit sellist kangusejonni. Ise nagu ei oska ära tunda, kui pikalt jaksaks jaurata millegagi, ikka vist annaks pigem järele. See tunne, et kui saad varahommikul sõita rattaga ujuma ja taga ja ees ja igal pool on... liiv ja vihmasbin näiteks, mõelda, milline luksus. Ja midagi pole sellest enda tehtud. Kõige väärtuslikumad asjad on tasuta. tuleb meelde küll.

Veinika käis Loovalas, tal on nüüd lühikesed juuksed. Ta rääkis midagi toredat rõõmsast andmisest, et anna kassapidajale rõõmsal meelel. Uuel tänaval kinomaja vastas on üks kebabi-katus, sealt näeb nigulistet, juppi vene kirikust, toomkirikut, raekoda, pühavaimu. Ma ei teadnud sellist kohta varem. Seal polnud ettekandjale küll keeruline rõõmsalt anda. Toit oli küll halb, aga see on ju tühiasi, kui päike paistab katusele ja türgi kerge muusika üürgab kõrva (tõesti, mis KERGE muusika!) kõige selle tornikenaduse kõrval. Selline ruumi kaardumise koht: türgi ja tallinn.

Manuminek

2010-07-29T13:39:00.003+03:00

1686 kirjutati Pauluse kirju efeslastele nii. Kolmandast peatükist on need read.
12. Kumman meil om Julgust nink Mannuminnekit kigen Lohtussen läbbi Ussu temmä sisse. 13. Seperräst palle minna et teije errä ei wässi minno Willitzussem teije eest kumb teie Auw om.
Julgust ja Manuminekit kõiges lootuses on see, millesse täna pilk kinni jääb. Kas see on juurdetulekujulgus, minekujulgus ja jäämisejulgus? KJVs on boldness and access with confidence by the faith of him. Ahhaa, siis access with confidence on see manuminek. Aga miks on faith of mitte faith in?
Pikakaris oli hommikul tühi rand, vesi oli juba ujutav. Veel oli tore et see veidike lohkus madalamuruline ala, mis on peale luiteid maa poole oli TÄIS, SERVANI kuldnokkade krudinat. Mõelda, et on selline lohk, kellegi Faithofi pöidlaga vajutatud ja sinna sisse on valatud kuldnokkade hääli, kellel see minekujulgus on ees. Näed, ühendasingi teemad ära.
Loovalas tegin printeri praagile (mustad värvilärakad) kullatislehega tuule alla.

Luule hakklihamasinast

2010-07-27T09:45:00.003+03:00

Juhuluule. Eile avastasin, et kui üritada lugeda VÕIMATUT käekirja ja panna kirja kõik sõnad, nii nagu nad esmapilgul tunduvad, enamvähem siis nii, et pika sabaga tähed juhivad teed, kuna kõik vahepealsed moodustavad "sirgeks tõmmatud traadi" siis võib sündida assotsiatsiooniluule. Alljärgneva olen kirjutanud võõraid märkmeid "lugedes" ja tegelikult olen ainult vahetanud sõnade kohti ja lisanud ühe fraasi: "mul pilk", see kuidagi tahtis tulla.
Ja tegelikult oli märkmetes juttu viinamarjakobaratest ja hakklihamasinast, no teate küll neid tootearendusmänge, kus võetakse kaks sobimatut suvalist objekti ja tuletatakse neist tooteid. :))))

Külmutatud viin ja pidurid puuduvad;

liha on erk, naljad on otse-

kohatud.

Hull lampjalgne Hamas

on kaunistuseks sinapeal -

vea hind seegi.

Sul heli seletada,

mul pilk.

Uuem pool viis kokku

vanad vead.

Hommiku udu

2010-07-27T08:08:00.003+03:00

Pikakaris oli praegu hommikul maailma lõpp - udu oli kõik liigse kustutanud. Paar viimast päeva on vesi olnud jäine. Eile ujusin viis meeleheitlikku tõmmet ja täna kümme. sama meeleheitlikku. Eile jäin ka äikesevihma kätte juba minnes, siis oli eriti ekstreem. See tunne nahal, mis on pärast sellist katsumust kaalub üles kõik piinad! Imeline suvi. Praegu saab isegi veidi arvuti taga klõbistada, sulamispunkt pole saabunud. Lugesin Õnnepalu "kevad ja suvi ja", et Esnat ära tunda. Tundis ka.
Eile oli Loovalavaba päev, aga ajurünnakut tegime ikka. siin hommikus tunnen jälle seda mõnusat leiutajakärsitust, et eilseid ühissünnitisi edasi aretada.
Menüüs on mustikad ja maasikad ja vaarikad.

Pikakari

2010-07-24T18:38:00.004+03:00

Hommikul oli pilves ilm, pedaalisin ikka truult Pikakari randa ujuma. Metsikult mõnusad suured lained ja soe mis soe. Panen siia ühe pildi. kontseptsioon oli et jalad kaovad lõpuks liiva, aga nad ei kadunud.

Loovalal oli täna 5 üksust kohal. Müüsime Kaie maali koera ja viiuldajaga. Alumine tore naaberpood sulgeb varsti uksed, Loovalas on muidugi mure selle pärast. Palju enam on olnud trepist kui Kirsimäelt tulijaid.

Esnas

2010-07-21T09:28:00.002+03:00

http://www.kadipuu.eu/esna.html
Ohh, see Esna mõis on hullupööra fotogeeniline! Mina tegin Emma Leppermanni suvekoolis Margise väljatöötatud võttestikuga rauaroostetrükki. Siis pildistasin veel Anu Eriksoni tooteid, mis minu puugipatjadest inspireeritud (neist teen veel eraldi galerii, kenad). Ja muidugi Grünewaldide kabel, lummav tegelane.
Aga kui ma mõtlen neid kaadreid, mis digikuju ei saanud... Teise päeva viimane töötuba oli ruumi loomine. Üks kamp tegi pitsitrapetsi mõisa katuseaknast maapinnani, üks töö oli jämedate kummipaltega tamme ümber kõikuvad daamid - see oli kindlasti hea, sest kui tamme küljes oleval kiigel kiikuda, ja pea kuklasse keerata, siis see tamme võimas võra oli seletamatult vägev. sakraalne elamus. Ühel meeskonnal oli ehitatud puude vahele pitsjoontest vigvam, selle kompa keskel oli meetri, või veidi enam kõrgune kiviehitis, mille peale oli tõstetud tsikplekk vann. Vanni serv oli kaunistatud kuldsete narmastega ja elusate tegelastena istusid ilma veeta vannis kaks pisikest 4-5 aastast poissi. Just see nende tõsine-pidulik olek lõi hoobilt ajasilla nende möödunud aegade fotode tõsiste lastega. Sellel installatsioonil oli kuidagi esna mõisnikega äkki side. See tõsidus ja totrus (narmasvann seda ju selgelt oli) ühes kaadris. Kolmas grupp läks kaheks: üks paar tegi raja rohtu, mis viis autodeni, kus ühes tümpsus tümps ja teises luges Tõnu Aav onu Remuse jutte. Meie grupp laotas valge palaka varemete ukseavasse. seal lävepakul istumine ja korstna otsas oleva kurega kurepesa vaatlemine, oli meie ettekujutus mõnusast paigast.

Piibe

2010-07-13T17:49:00.004+03:00

Eile olime loovaritega Piibe talus Evel külas. Väga suvi, väga mõnus. Jões ujumine on ka midagi eriliselt teistmoodi. puud vee kohale kooldumas. Pärast söömine ja söömine. Eve on nagu pikk pikk haldjas, murueide tütar, iseseisvunud. Ja suur sõbralik karvane koer on tal.
Praegu tulen Pikk 22-st kus aitasin riputada Mari-Liisi näitust. Mingi hetk oli jajaa koopiakeskuse järele ootamine, siis käsin hetkeks Muugal. Ma pean reedel Esnas mudaga värvimise õpituba Margise magistritöö baasil, seda valmistan ette. Erinevates ruumi punktides on anumad igasugu ollustega. Püüan mõelda, kus minu elus on kõige rohkem roostet. Mudaga värvimisel on see õige rooste - rammus oranz - väga oluline.
Vaadake Marilyni filmi Kaijast graafikat tegemas. Tuleb tahtmine Loovalast osa olla
http://vimeo.com/13214907

Suvehommik

2010-07-10T09:43:00.003+03:00

Hommikune Tallinn on nii oma. Et sõidad kell seitse rattaga Paljassaarde ujuma - seal läheb kohe sügavaks ja rand on väga kena. Kuidagi see sadama kõrvalt mööda sõitmine toob meelde suved äänisjärve ääres või midagi muud venemaalikku, ekspitsid Kaljo Põlluga. Ja kuuled veel lõokestki - siis nagu oleks veel suve ikka suur jupp järel. Ja siis sõidad tagasi, kopli tn pärnaallee ja siis pelguranna tänavalt mere äärde. stromkale kogunevad juba päevitajad, enamasti vanemad inimesed. nüüd teen natuke kodus tööd ja siis lähen jälle Loovalla leiutama. Täitsa elu moodi. Meie pere lemmikjook on praegu külm keefir.