3.2.12

Soe

Kujutlege sellist pilti: Väga kollastes riietes noor naine (rõivad on sellised, mis toovad naeratuse näole, arvan, et on olemas mingi lasteraamat, kus on selline tegelane. Aga see pole veel kirjutatud) tõmbab kahe käega kampsuni taskutest valgeid taskurätikuid, kuhu on tikitud telefoninumbreid. Inimeste numbreid, kellele ta saab helistada, kui mure. Selline oli minu jaoks Tartu kõrgema kunstikooli tekstiiliosakonna talviste hindamiste lemmiktöö. Autoriks Maarja Leola. Juhendaja oli Aet Ollisaar ja teema oli Rituaal. Maarja on see, kelle koera nimi on Milvi.
Auhinnalise koha annaks ka Herttale, kes tegi minu 3d aines ülilaheda seeria Tartu sildade alustest tegelastest. Tegelased olid pärit fotodelt: näiteks suuskadel paar päiksevarjuga (50ndate moefoto stiilis) oli moondunud siluettkujutisesks ja nii see sürreaalne paar suuskles silla all. Väga äge!!

Vahetasin lindude menüüd, need rasvapallid, mida müüakse, jäätuvad ju kivikõvaks. Nüüd on neil pähklid ja seemned.
Aga see, miks ma Võrus ei ole, kuigi on reede, tähistab seda, et Kreutzwaldi teemajas on 5 kraadi sooja. Aeg siis meisterdada digiportfoolioid nt nii

28.1.12

TsiiTsiiTsitaat

Sain hiljuti aru, miks inimesed armastavad elulooraamatuid, kui ise lugesin Hvostovi Sillamäe passiooni. Et kui ongi enda eakaaslane, siis sellesse teksti neeldumine on väga mõnus, eriti kui tegu on nii hirnumaajavalt naljaka ja eneseiroonilise tekstiga. Ajastu tõetruu portree lõhnade ja maitseteni välja. Kleeplindiga parandatud kilekotikäepidemed. ehhee
Vahepeal on kodu leidnud oranzh puuvaip, mis Lodzi vaibatriennaalil käis. Praegu mul avalikku ekspositsiooniruumi pole, Loovala vatud ateljee otsib veel kohta. Sai siis sõprust rahvaülikooliga kasutatud ja hetkeks nende ruumi kasutatud, aga ega see vist nii ei saa jääda, vast kevade jooksul tekib uus koht ka.
Eile olin Viljandi hindamistel. Igasuguseid mõtteid tekkis. Esiteks oli mul raske harjuda sellega, et, erinevalt Tartu kõrgemast kunstikoolist, kus hindamistel suur osa tagasisidest on avalik, tudengite ees sündiv ja hinnete arutamine suletud uste taga, on Viljandis kombeks hoiduda arutelust tudengite ees. Ma paaril korral ei saanud küll pidama ja paiskasin välja, mis tundus. Aga mõni mõte ei saanud veel väljaütlemisküpseks. Liisi-Ly etnoglämm traksid inspireeritud David Bowiest oli minuarust kõige ägedam. Etnot esindas materjal: nööbikolooniad, on ju jumalast rahvakunstipärane kasutada seda materjali, mis käepärast. Ilme tikitud kingad kõige TOOTEM, tal oli enamvähem kõik eksponeeritu juba omanikugi leidnud. Karoliina tööstusvildist läpakatasku - askeetliku veetluse preemia. Mõned lahedad mõtlejad ja ütlejad, kelle esinemist elamusahnelt kikivarvul ootasin, valmistasid küll pettumuse. Anneli uljad vaimukad hundijutud taandusid ohututeks lambukesteks: pitsiline randmekate, no kenake ja hambutu! Triinu energiarohke trots leidis väljundi sallitorudena, milles personaalsust põld küll ollagi. Peitupugemine. Maarja, kes on sõnamängur selle parimas tähenduses, ei leidnud oma siivsatele kraekestele sellist visuaali, mis oleks viktoriaanlikku piigalikkust kuidagi ägedamas võtmes presenteerinud. Aga seevastu, oli tal rahvusliku mängu aines tehtud mäng, kus nuppudeks väiksed realistlikud tõugud. See torge koitanud esteetiliste väärtushinnangute ja etnostampide pihta oli minuarust elus.

20.11.11

Animated dreams

Käisime multifilme vaatamas Pöffi animated dreams. Mõni üksik tore, aga üldiselt olid valdavalt hirmsad ja ängistavad. Aga eks vahel peab vaatama, et teada, mis liiki kujundeid-käekirju kasutatakse.
Pärast istusime raamatupoe kohvikus ja arutasime, et kas peaks Kosmose kino ära ostma. Mina pakkusin, et seal võiks siis nonstop näidata mäkenna kulda (oli selline vestern minu lapsepõlves) ja ütlesin, et mingi film oli ka hõbedaga. "Hõbevalge. Lennart Meri" pakkus Marilyn. Siis me naersime seda teemahüpet. Ilmselt see n arvu eri autorite multikate vaatamine lühikese ajaga soodustab assotsiatsiooniuperpalle. eelsoodumus muidugi ka.
Minu viimase aja kõige naljakam uni oli, kui vestlesin unes oma soome sõbra Magnusega, kelle käest küsisin, et kas tal on kaks last või juba rohkem. Magnus ütles häbelikult, meil on juba 30 last. Ja järgmises kaadris ta esitles oma peret: Magnus ja Pipsa olid muutunud partideks ja 30 väikest sulepalli ujusid nende järel. Normaalne uni.

14.11.11

Vintarsia

Sain vaiba valmis näitusele Küllus. Võrus. Varsti. Küllus on vanaaegne mõiste. Seostub terminiga VINTAGE. (vindiga ajastu :) Ja intarsia seostub minu puuvaipadega. ja siis on seal veel ühe vanaisa triibuline särk, merel käinud päriselt, ei mitte mängult. Ja vana soome ratas Tunturi. Miksisn kokku vaibapildid ja fotosid ratta-ja muidu rännakutelt, et Emily Loizeau lugu oleks piltidega kaetud. kuigi sellised lood saavad nii ehk naa piltidega kaetud. Prantsuse keelt ma kahjuks ei oska. Rattarännakud

6.11.11

Muhk peas.

Oeh, eks on ju lubatud olla väsinud "rahvuslikust elemendist käsitöötootes." Miks seda eelmise sajandi kujundiloogikat või üle-eelmise sajandi rahvarõivast nii üleekspluateeritakse. tootjad muidugi, tehku, suveniiriturg neelab kõik. Supermarketites on põlled-padjad-kummikud. Nüüd on aeg, et koolid, kus tuleb uus kunstnike põlvkond leiaks midagi värsket, mis oleks oma ja ehtne, aga mitte nii räigelt ühte väravasse. Arvan, et see võib mingi hetk tulla. olen täitsa kikivarvul seda oodates.
Andsin Viljandi kult.aki tudengitele ülesande luua "muhu tikandi tõrjemaagiline vahend" Nad leidsid, et see oleks vajalik küll: peita see kuhugi osakonda ja siis väheneb nõiaväel see muhureenamine. Muhklikest toodetest villand.

1.11.11

Okasroosike ja Konn-sjuumer

Tegime võruketega seda "käsitöö plussid-miinused" ajukat. Miinuseid sai muidugi rohkem.
Ostjate madal ostujõud. Tehes kaobajataju. Vahendaja suured juurdehindlused. Ei ela ära. Raske eristuda. Kõikoskavad käsitööd. Käsitöö pole justkui tõsine töö. Käsitööd ei hinnata. Tarvikudkallid. Negatiivse kriitika võimalus. Vinguviiulid turul rikuvad tuju. Ilmmõjutab müüki. Turustuskanaleid pole. Ideid kopeeritakse. Mõni käsitööpood on kole, korda ei ole. Muutumatu.Moega ja sisustustrendidega haakuvaid tooteid vähe. Massiline. Rahvamunder –rahvarõivaid tehakse paari allika järgi. Vanemate inimeste ajaviide.Konkureerib masinal toodetuga. Ohtlikud riistad. Sellepeale naer. Merle: „Võtke Okasroosike, läks käsi värtna külge ja oligi valmis – sadaaastat und “ Mõte läks kujundiuurimise teele. Äkki oleme käsitöölistenaOksroosikesed, kes oma hobinikerdamise sajaaastasest unest võikunstniku-disaineri müüritornivarjus õilmitsemises vajaksimekuningapoega-(tarbijapoeg - konnsjuumer-son - öhhhöhhhööö) kes meid ärkvele, no mitte ainult et suudleks.

16.10.11

Kino

Käisime Idiooti vaatamas Sõpruses. algus oli vägaväga võimas -kirikupinkides istuvad inimesed ja rongi hääl vaheldumisi. meeldiv vaimuponnistuse aimdus tuli....Tasapisi siis rullus lahti, aga kui hakkasid plastikust mannekeenid, siis tekkis mul tunne, et kas ideed said otsa ja ma väsisin ära? Näitlejad on muidugi väga head, aga kuidagi jäi nali peale ja tegelikult ei kiindunud ma ühtegi tegelasse niimoodi, et oleks eksistentsiaalset vägevust kogenud.
Kodus vaatasin raamatust, kas tõesti kingiti vürst Mõshkinile siil. jah, nii see oli.